29. aprillil avati Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis Eesti ühe tuntuima ja nõutuima taimejoonistaja Guara Muuga tööde näitus, mille teeb eriliseks tõsiasi, et 5. märtsil oma sajandat juubelit pidanud kunstnik annetas muuseumile osa oma pärandist. Valikut annetatud töödest saab uudistada kuni isadepäevani.
„Püha müristus! Anne kanalis sulistas täna krokodill!“ teatas ajalehepealkiri aastal 2012. Kuid see pole esimene – ega ilmselt ka mitte viimane – juhtum, kui linnaelanike ehmatavad eksootilised külalised. Eesti Loodusmuuseumi näitusel „Puudega linn“ saab neist mõnega nüüd lähemalt tuttavaks saada.
Reedel täitus 100. sünniaastapäev ühel Eesti nimekamal ja mitmekülgsemal loodusuurijal, hea jutuvestjana tuntud Viktor Masingul, kelle käe all sirgus sadu loodusteadlasi. „Viktor Masingul olevat kombeks olnud teha igas loengus üks nali, et tudengeid virgena hoida,“ meenutab Masingu endine õpilane, botaanik Uve Ramst. „Minu meelest puistas ta aga teravmeelsusi ja muhedaid nalju nagu varrukast!“ Aprillis saab Masingu juubeli puhul Eesti Loodusmuuseumi Muuseumipärli vitriinis imetleda tema kogutud orhideed herbaarlehel, liblikaid ja mineraale-kivimeid.
Meistki peagi Kalamaja asukad. Et uue kodukandi ja naabritega tutvust teha, võtame tänavu esmakordselt piirkonna tähtsündmusest osa ja ootame kõiki huvilisi Kalamaja päevadel loodusmuuseumi programmis osalema.
Stardime uues kuues Eesti Loodusmuuseumi praktikaprogrammiga, mis pakub nii õppuritele kui karjääripöörajatele lisaks eralateadmiste rakendamisele võimaluse kogeda suve jooksul muuseumitöötaja elu kogu selle mitmekesisuses. Kandideerimine on avatud kuni 28. aprillini.
Kuigi nädalavahetusel läheb riikliku ilmateenistuse prognoosi kohaselt ilm taas talviseks, siis loodust see siiski pikemas plaanis ei peata. Karulauk (Allium ursinum) on üks esimesi kevadekuulutajaid, kes oma vitamiinidest pungil rohelusega eestlaste toidulaual armastatud lemmikuks on saanud. Tänu esimestele soojadele ilmadele on värsked karulauguhakatised juba oma pead mullast välja pressinud.
Eesti Loodusmuuseum ja Prisma teevad koostööd sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide nimel. Muuseumi tualettruumides on külastajatele kättesaadavad jätkusuutlikult toodetud Änglamarki hügieenisidemed, mähkmed ja salvrätid. Ühise ettevõtmise eesmärgiks on tagada tasuta hügieenitarvete parem kättesaadavus ning tõsta teadlikkust keskkonnasõbralikest valikutest ka igapäevaste hügieenitarvete osas.
Neljapäeval kell 11.01 algas kevad ning sel puhul kogunes Eesti Loodusmuuseumi Laia tänava hoovi mitukümmend inimest. Aktsioonist „Päikeseratas“ võtsid osa Eesti Meremuuseumi, Eesti Tervisemuuseumi, Eesti Loodusmuuseumi ja Tallinna Linnaarhiivi inimesed. Lisaks lõid koreograaf Lisanna Lipliku käe all kaasa Tallinna Reaalkooli kaheksanda klassi õpilased.
Täna kell 11.01 algas astronoomiline kevad ja on pööripäev – siit edasi hakkab valgus pimeduse üle võitu saama. Kuigi päike sirab, on õues neil päevil siiski üsna krõbe. See aga ei ole takistanud loodusel kevadeks valmistumast.
Eesti Loodusmuuseum valmistub 2027. aastal avama Baltikumi suurimas avalikus puithoones uut tuumnäitust "Kooselu kunst", mis keskendub inimese ja looduse suhtele. Selleks, et näitusel kajastuksid ehtsad ja isiklikud lood, kutsub muuseum eestimaalasi esitama näitusele oma esemeid ja lugusid, mis räägivad nende seosest Eesti loodusega. Kogumiskampaania kestab 3. märtsist kuni 30. aprillini 2025 ning juba on põnevaid esemeid esitanud näiteks Martin Herem, Tuul Sepp, Grete Arro ja Valdur Mikita.
2023. aasta lõpus palju poleemikat tekitanud Eesti Loodusmuuseumist vastutahtsi rändama läinud händkakk tegi ajalugu ning tõi koju Muuseumiroti ehk muuseumide aastaauhinna turundusteo kategoorias. „Tegemist on hea näitega olukorrast, et kui elu annab sulle sidruneid – vargus seda muuseumi jaoks kindlasti on – siis saab neist hea taktikalise reageerimise abil teha maailma parimat limonaadi,“ ütles võidu kohta loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks.
Eesti Loodusmuuseum korraldas esimest korda piduliku auhinnatseremoonia, et tunnustada inimesi ja koostööpartnereid, kes on oma panuse ja toega aidanud kaasa muuseumi missiooni elluviimisele. “Uue maja ehitamise, ekspositsiooni loomise ning ka meie igapäevatoimetuste käigus oleme aru saanud, kui palju sõpru, toetajaid ja kaasaelajaid meil tegelikult on. Tahan neid kogu südamest tänada kogu muuseumipere poolt ja loodan, et nad on meiega veel aastaid,” ütles muuseumi direktor Heidi Jõks.
Eesti Loodusmuuseumi õpetaja Tiina Vahtra leidis oma esimesel seeneretkel erakordse seene, mis tõestab, et seenenäitus pole lihtsalt põnev, vaid ka teaduslikult oluline. Tiina korjas Keila lähedalt tammikust puraviku, kelle loodusmuuseumi botaanik ja näituse konsultant Jana-Maria Habicht määras üliharuldaseks ja puuduliku andmestikuga kuld-kivipuravikuks (Butyriboletus appendiculatus). Pärast põhjalikumat uurimist selgus, et tegemist on siiski Fechtneri kivipuravikuga (Butyriboletus fechtneri), kes kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ja on Eesti punase nimestiku järgi kriitilises seisundis.
Haapsalu ja Läänemaa Muuseumite kogu ümberkorraldamise käigus jõudis septembris Eesti Loodusmuuseumi kogusse 207 zooloogilist eksemplari, mille hulgas on topiseid, skelette, linnumune ja ka märgpreparaate. Eesti Loodusmuuseumi kuraatorid rõõmustavad, et nende hallatavad kogud said rikkaliku täienduse.
Eesti Looduse fotovõistluse selleaastased võitjad on selgunud. Eesti Loodusmuuseumi eripreemia võitis tänavu Ilmar Kauri foto "Musträstas pihlapuus". Tema auhinnaks on võimalus korraldada oma fotonäitus Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis.
President Alar Karis kuulutas 17. novembri uudishimupäevaks. Eesti Loodusmuuseum sai vahvast ideest innustust ning otsustas terve novembri uudishimule pühendada, tähistades seda ka magusa kampaaniaga „Lõunapakkumine Eesti Loodusmuuseumis“.