Täna said paljud Tallinna elanikud ehmatuse osaliseks, kuna Mustamäel nähti ringi liikumas karu. Kuigi sellised juhtumid on üsna haruldased, tasub siiski teada – mida teha, kui kohtad linnas metslooma?
„Kui kohtud linnas või ka mujal karuga, siis proovi jääda rahulikuks ning eemalduda selg ees,“ annab nõu Eesti Loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu. „Proovi vältida otsest silmsidet ja järske liigutusi. Linnas on loodetavasti lähedal mõni siseruum, kuhu saad turvaliselt peitu minna.“
„Linna sattudes on karu stressis ja tema ainuke soov on jõuda võimalikult kiiresti tagasi endale turvalisse paika. Põhjused, miks kiskja linna satub, võivad olla erinevad. Näiteks võib emakaru koos poegadega varjuda pealetükkiva ja ohtliku isakaru eest. Isased karud on võimelised kohtumisel poegi tapma,“ kommenteerib teemat Eesti Loodusmuuseumi bioloog Katerina Pesotski.
„Kui kohtud emakaru ja tema kõrval on väike poeg, tuleb tasapisi selg ees eemalduda, samas veendudes, et liigud õiges suunas, kuna emakarul on tavaliselt rohkem kui üks poeg. Samuti on oluline anda karule mõista, et oled inimene. Selleks võib kiskjaga rahulikul ja ühtlasel häälel rääkida. Karudel ei ole eriti hea nägemine, kuid haistmine ja kuulmine on neil väga hästi arenenud,“ lisab Pesotski.
Linna on erinevatel aegadel sattunud aga lisaks karudele, ilvestele ja teistele „kodustele“ loomadele ka palju eksootilisemaid tegelasi – näiteks ujutati kunagi Anne kanalis krokodilli, kohatud on eksootilisi roomajaid ning Tartus tegi eelmisel aastal endale nime põgenema pääsenud papagoi. Just lemmikloomad on põhjuseks, miks teinekord linnalooduses nendega kokku võime sattuda. Eesti Loodusmuuseumi näitusel „Puudega linn“ saab nüüd just selliste tegijatega tuttavaks saada, kuna näitusele pandi välja haruldane roomajate kogu ning ka teisi huvitavaid loomi-linde.
Linna võivad aga sattuda ka teised loomad, keda pole peetud lemmikutena ja kelle elupaik on mujal, või siis märkame loomalast, kes tundub meile hädas olevat. Mida sel puhul teadma peaks? Loodusmuuseumi kodulehe „Elurikkuse nipinurk“ annab mitmel puhul head nõu, nii ka antud juhul.
Tihti hindavad inimesed leitud looma seisundit valesti. Abistama minnes võivad nad aga loomale hoopis lisaprobleeme tekitada.
Kuidas hinnata, kas leitud loom vajab inimese abi?
- Enamasti on näiliselt üksi oleva loomalapse läheduses alati tema eest hoolitsevad vanemad. Paljud loomad-linnud lahkuvad küll pesast, kuid vajavad mõnda aega vanemate hoolitsust.
- Kui kuuled leitud loomalapse ümber ärevat sagimist ja häälitsemist, segab sinu kohalolu kellegi toimivat pereelu.
- Kui leitud loomapoeg on aktiivne, teeb häält ja üritab end kaitsta, siis on ta terve ja abi ei vaja. Hüljatud loomapoeg on loid, poolavatud või suletud silmadega. Lindupoja hülgamisele võib viidata alaarenenud sulestik.
- Liikumatus ei tähenda alati vigastust – paljud loomad ohu korral tarduvad, lootes nii end ohu eest hoida või varjata.
- Kui arvad, et leitud loom on hüljatud ja vajab abi, tasub enne tegutsemist jälgida ümbrust kaugemalt. Ehk on läheduses loomavanemad?
- Iseseisvat elu alustavad noored loomad võivad sattuda ka võõrasse linnakeskkonda. Segaduses looma linnast välja viimiseks võib vaja minna inimese abi.
Mida loomalapse abistamisel silmas pidada?
- Parimal viisil saavad looma aidata on need inimesed, kelle töö on metsloomade abistamine. Riiklikul tasandil tegelevad sellega Keskkonnaamet ja Päästeamet.
- Hooli ka enda tervisest. Loomad võivad kanda parasiite ja inimesele ohtlikuid nakkushaigusi. Ära puuduta looma paljaste kätega ning hoidu tema hammaste, noka ja küüniste eest.
- Kindlasti ära võta ette linna eksinud suuruluki püüdmist. Kui taganemistee puudub, on metslooma abinõu ründamine.
- Lähene loomale rahulikult, kuid otsustavalt ja hoidu provotseerivatest ja ootamatutest liigutustest. Hoolitse, et looma ümber ei koguneks palju inimesi.
- Loomade transpordiks kasuta suletavat, kuid õhuaukudega varustatud pappkasti. Pimeduses loomad rahunevad ning vigastavad end vähem.
Loodusesse sekkuda tuleks võimalikult vähe ja vaid viimase abinõuna.
Loe lisaks https://kliimaministeerium.ee/mida-teha-leitud-metsloomadega.
Märgates hätta sattunud metslooma, helista riigiinfo telefonil 1247.
Loodusmuuseum ootab kõiki veel viimased loetud kuud külla oma vanasse majja aadressil Lai 29a. Kuigi „Puudega linn“ jääb siin viimaseks ajutiseks näituseks, on see elav, muutuv, värske ja täis üllatusi. Näitus täieneb jooksvalt, seega tasub külla tulla esimesel võimalusel – ja tulla ka teist korda.
