Ametlik info

Eesti Loodusmuuseum on Kliimaministeeriumi hallatav riigiasutus. Loodusmuuseumi põhiülesanne on koguda, säilitada ja uurida elusa ning eluta looduse mitmekesisust, selle arengut nii ajas kui ruumis ning vahendada seda üldsusele teaduslikel, hariduslikel ning elamuslikel eesmärkidel.

Eesti Loodusmuuseumi juriidiline aadress on Lai 29a, Tallinn.
Registrikood: 70003129

Eesti Loodusmuuseum on käibemaksukohuslane registreerimisnumbriga EE101757731

Dokumendid

Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusega saab tutvuda Riigi Teataja portaalis >>>

Vaata ka Eesti Loodusmuuseumi arengukava.

Dokumendiregistrit näeb ja teabenõude saab esitada siin>>>

Hanked

Andmed Eesti Loodusmuuseumi poolt teostatavate ja teostatud riigihangete kohta on kättesaadavad riigihangete registrist >>>

Eesti Loodusmuuseumi hankeplaan 2025 on leitav siit: Files - Riigi Tugiteenuste Keskus >>>

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetatud projektid
Eesti Loodusmuuseumi projektid, mida on toetanud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, leiab KIK-i kodulehelt >>>

Privaatsuspoliitika

Eesti Loodusmuuseum töötleb Teie isikuandmeid juhul kui Te kandideerite meile tööle, saadate meile teabenõude, registreerite ennast meie poolt korraldatavale üritusele või tellite meilt sündmuse korraldamise teenuse.

Eesti Loodusmuuseumi kodulehe külastajate andmeid, sh tagasiside ankeetide täitmisi, töötleme me ainult statistika tegemiseks isikustamata kujul. Telefonikõnesid me ei salvesta. Eraisikutega peetavad kirjavahetusi me samuti ei salvesta.

Tellitud (tasuliste) teenustega, sh haridusprogrammide, ekskursioonide, lastelaagrite, ruumide rendi, sünnipäevaprogrammide, jõulupidude jms, seoses kasutame meile esitatud andmeid vaid antud üritusega seotult ning ei jaga neid kolmandate isikutega. Avalike ürituste raames kogutud andmeid, sh eelregistreerimise ja piletite eelmüügiga seotud andmeid, kasutame samuti üksnes konkreetse üritusega seotud personaalteavitusteks, peale ürituse toimumist andmed kustutakse.

Ametikohtade täitmise konkursse korraldab Eesti Loodusmuuseumi direktor ja viib läbi Kliimaministeeriumi personaliosakonna spetsialist. Avaliku konkursi korraldamisest teatatakse loodusmuuseumi veebilehel ning vastavates portaalides. Loodusmuuseum jätab endale õiguse loobuda väljakuulutatud konkursist või muuta juba väljakuulutatud konkursi tingimusi. Sellisel juhul teavitame kandidaate meile esitatud kontaktandmete kaudu.

Värbamisprotsessis läbivad kandidaadid kaks või kolm vooru, olenevalt ametikohast: dokumendivoor, kirjaliku proovitöö voor ning vestlusvoor. Vastavalt vajadusele kaasatakse kandidaatide hindamisse loodusmuuseumi töötajaid.

Värbamisprotsessis võib loodusmuuseum kandidaadi kohta koguda täiendavat teavet avalikest allikatest, saadud teabega on kandidaadil õigus tutvuda ja esitada omapoolsed selgitused-vastuväited.

Eeldame, et kandideerimisdokumentides esitatud soovitajatele on kandideerija andnud nõusoleku enda kohta käivatele küsimustele vastamiseks, samuti on soovitajad nõustunud sellega, et loodusmuuseum nende poole teabe saamiseks pöördub.

Ametikohale asumise ettepaneku teeme kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim antud ametikoha tööülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Kui sobivaid kandidaate on rohkem kui üks, võib nendest koostada paremusjärjestuse.

Konkursil osalenutele teatame konkursi tulemustest esimesel võimalusel.

Konkursi jooksul saadud dokumente säilitame järgmistel eesmärkidel:

paremusjärjestuses järgmisele kandidaadile ametikohale asumise ettepaneku tegemiseks;
kandideerinu nõusolekul tulevikus korraldataval konkursil osalemise ettepaneku tegemiseks.

Kandidaadi andmed on juurdepääsupiiranguga teave, millele kolmandad isikud saavad juurdepääsu ainult seaduses sätestatud juhtudel.

Teil on õigus tutvuda andmetega, mida Eesti Loodusmuuseum on Teie kohta kogunud: andmete ja dokumentide väljastamine toimub teabenõude esitamisel.

Tööalasest rikkumisest teavitamine

Tööalase tegevusega teatavaks saanud EL õigusest tuleneva nõude rikkumisena käsitletakse tegevust või tegevusetust, mis on ebaseaduslik või vastuolus õigusnormi eesmärgiga. Rikkumisest võivad Eesti Loodusmuuseumit (ELM) teavitada kõik isikud.

Teavitaja kaitse kohaldub, kui rikkumine kuulub tööalasest EL õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) §-ides 2 ja 3 sätestatud sisulisse ja isikulisse kohaldamisalasse.

Rikkumisteateid võtab ELM vastu kirjalikult e-posti aadressil @email

MILLE KOHTA SAAB TEAVITADA?
Tööalase tegevusega teatavaks saanud EL õiguse rikkumisteadeteks loetakse rikkumisteateid järgmistes valdkondades (TÕRTKS § 2 lg 1):

Riigihanked
Finantsteenused, -tooted ja -turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine
Tooteohutus ja nõuetele vastavus
Transpordiohutus
Keskkonnakaitse
Kiirguskaitse ja tuumaohutus
Toiduainete ja sööda ohutus, loomatervis ja loomade heaolu
Rahvatervis
Tarbijakaitse
Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus
Euroopa Liidu finantshuve kahjustavad rikkumised (ELTL artikkel 325)
Siseturuga seotud rikkumised, sh äriühingu tulumaksu käsitlevad normid ja maksusoodustustega seotud rikkumised

Oluline:

Rikkumise kuulumine konkreetsesse valdkonda ei pruugi olla piisav. EL õigusaktide rikkumiste korral tagatakse teavitaja kaitse, kui see on seotud direktiivis 2019/1937 määratletud õigusaktidega. Kui rikkumisteade ei kvalifitseeru TÕRTKS mõistes EL õiguse rikkumisena, võib see olla muu rikkumisteade.

KES VÕIVAD RIKKUMISTEATE ESITADA?

Rikkumisteadete esitamisel ei ole piiranguid. Tuleb arvestada, et EL õiguse rikkumisteadete korral rakenduvad TÕRTKS 3. peatüki tähenduses kaitsemeetmed vaid juhul, kui tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitab füüsiline isik, kellel on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud ning isikul on teatud seos tööandjaga:

Rikkumisteate võivad esitada:

töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegev isik
ametnik
füüsilisest isikust ettevõtja
äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse ja riigitulundusasutuse juht- ja kontrollorgani liige
äriühingu aktsionär ja osanik
vabatahtlikuna tegutsev isik
asutuses või juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja juures praktikal olev isik
lepingueelsetes läbirääkimistes olev või lepingut muul viisil ette valmistav isik või isik, kelle töösuhe on lõppenud
sportlasetoetust saav isik
asutuse või juriidilise isiku lepingupartneri juures käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud vormis töötav isik

KUIDAS ELM TEAVITAJAT KAITSEB?

ELM tagab EL õiguse rikkumisteadete esitamisel TÕRTKS §-ides 14–17 sätestatud kaitsemeetmete rakendamise, eeldusel, et on täidetud TÕRTKS § 13 sätestatud tingimused. Üheks kaitsemeetmeks on rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsuse tagamine ning teavitaja avaldamine ainult tema kirjalikul nõusolekul.

TÕRTKS § 13 kohaselt saab EL õiguse rikkumisteate esitaja TÕRTKS alusel kaitse, kui:

teavitajal on rikkumisest teavitamise ajal põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud ning rikkumine kuulub TÕRTKS kohaldamisalasse ja
rikkumisest teavitamine oli asutusesisene, asutuseväline või üldsusele avalikustamine vastavalt TÕRTKS-s sätestatule.

Teavitaja saab kaitse ka siis, kui hiljem selgub, et teavituse esemeks olev rikkumine ei kuulu TÕRTKS kohaldamisalasse, kuigi isik seda teavitamise ajal ekslikult arvas.

ELM tagab teavitajale kaitse rikkumisest teavitamise pärast survemeetmete rakendamise eest.

MILLEGA ARVESTADA RIKKUMISTEATE ESITAMISEL?

Rikkumisjuhtumit tuleks kirjeldada võimalikult lühidalt ja täpselt, tuues välja rikkumise koha ja aja, juhtumi kirjelduse, seotud isikud (nimed, ametikohad), kuidas teavitaja juhtumist teada sai ja kas juhtumi kohta on tõendusmaterjali või tunnistajaid. Tõendite olemasolul (nt dokumendid, pildid, videod) tuleks need rikkumisteatele lisada.
Kui teavitaja ise ei viibinud sündmuse juures ja info pärineb teistelt isikutelt, palume esitada nende nimed ja kontaktandmed.
Rikkumisteate esitamisel on võimalik jääda anonüümseks. Kontaktandmed tuleks lisada juhul, kui teavitaja nõustub edasise suhtlusega, kuna need on vajalikud lisainformatsiooni küsimiseks.
Rikkumisteate esitajal on õigus küsida rikkumisteate või oma õiguste kohta täiendavaid selgitusi ja infot. Teavitajalt võidakse küsida lisaselgitusi ja infot.

KUIDAS RIKKUMISTEATEID MENETLETAKSE?

Rikkumisteadete vastuvõtmise, esitajaga suhtluse, tagasiside andmise, vajadusel täiendava info küsimise ja järelmeetmetest teavitamisega tegeleb ELM-i büroojuht. Kui ELM-il puudub pädevus, edastatakse rikkumisteade pädevale asutusele.
Rikkumisteate hindamisel EL õiguse rikkumisteateks ja teavitaja suhtes kaitsemeetmete kohaldumisest informeeritakse teavitajat.
Kinnitus rikkumisteate kättesaamise kohta saadetakse teavitajale seitsme päeva jooksul pärast teate kättesaamist ning korraldatakse teavitajaga ühenduse hoidmine ja vajadusel täiendava teabe küsimine.
Kinnitust ei saadeta, kui teavitaja on kinnituse saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
Kui rikkumisteate menetlemine on ELM-i pädevuses, korraldab büroojuht rikkumisteate edastamise direktorile, kes suunab selle edasiseks menetlemiseks ELM-i sees. Viiakse läbi asjakohane riiklik, haldus- või teenistusliku järelevalve menetlus või süüteomenetlus.
Kui ELM-il menetluspädevus puudub, selgitatakse välja pädev asutus ja korraldatakse rikkumisteate edastamine pädevale asutusele.
EL õiguse rikkumisteate teisele pädevale asutusele edastamine korraldatakse viivitamata, kuid hiljemalt viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.
Rikkumisteate edastamisest teisele pädevale asutusele informeeritakse teavitajat. Teavitajat ei informeerita, kui isik on kinnituse saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
EL õiguse rikkumisteate esitajale antakse järelmeetmete rakendamise kohta tagasisidet esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme kuu jooksul pärast rikkumisteate kättesaamist (asutusevälise kanali korral põhjendatud juhul kuue kuu jooksul). Tagasisidet ei anta, kui teavitaja on selle otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu tema konfidentsiaalsuse.
EL õiguse rikkumisteate esitajale antakse menetluse lõpptulemuste kohta tagasisidet. Tagasisidet ei anta, kui teavitaja on selle otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu tema konfidentsiaalsuse.
Rikkumisteade säilitatakse koos kogutud teabe ning muu menetluse käigus koostatud ja kogutud dokumentidega ning andmekandjatega juurdepääsupiiranguga failiserveris, tagades juurdepääsu vaid büroojuhile.
Kirjavahetus säilitatakse postkastis @email , millele on juurdepääs vaid büroojuhil. Säilimine ja juurdepääs tagatakse seadustes sätestatud korras EL õiguse rikkumisteated säilitatakse kolme aasta jooksul menetluse lõpptulemuste kohta tagasiside andmisest või sellise kohustuse tekkimisest.

Teates teadlikult valeinfo andmise eest on võimalik isik väärteokorras vastutusele võtta.

KUIDAS TAGATAKSE TÕRTKS KOHASELT KONFIDENTSIAALSUS?

Rikkumisteate esitamisel tagatakse rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsus. Teavitaja isiku võib avaldada üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul.
Kui rikkumisteate alusel alustatakse kriminaalmenetlust, tagatakse teavitamise fakti konfidentsiaalsus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud erisustega.
Rikkumisteate esitamisel tagab rikkumisteate vastuvõtmiseks ning järelmeetmete rakendamiseks määratud isik, et Teate sisu kasutatakse ainult järelmeetmete rakendamise eesmärgil.

MILLISED ON ISIKUADMETE TÖÖTLEMISE ALUSED TÕRTKS KOHASELT?

TÕRTKS või selle alusel antud õigusaktide kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamisel kaitse tagamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja isikuandmete kaitse seadusega, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel piirab vastutav töötleja andmesubjekti õigusi, kui see on vajalik rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse tagamiseks.

SEOTUD VIITED

Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937, 23. oktoober 2019, liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse

Rikkumisteate esitamisel tagatakse rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsus. Teavitaja isiku võib avaldada üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul.
Kui rikkumisteate alusel alustatakse kriminaalmenetlust, tagatakse teavitamise fakti konfidentsiaalsus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud erisustega.
Rikkumisteate esitamisel tagab rikkumisteate vastuvõtmiseks ning järelmeetmete rakendamiseks määratud isik, et Teate sisu kasutatakse ainult järelmeetmete rakendamise eesmärgil.