Ligipääsetavus

Asukoht  

Eesti Loodusmuuseumi tänaseks koduks on pea 150-aastane maja Tallinna vanalinnas aadressil Lai 29a. Tänavalt vaadates asub muuseumimaja sisehoovis, kuhu külastaja pääseb läbi vanalinnale omase kangi - võlvialuse läbikäigukoha. Muuseumimaja asub hoovi sisenedes otse kangi vastas. Majal on üks sissepääs, kuhu viib hoovist kaheastmeline trepp. 

Ajalooliselt elumajaks ehitatud hoone seab kaasaegse muuseumi tegevusele ja ligipääsetavusele olulisi piiranguid.   

Ratastooli ja lapsevankriga külastajale 

Muuseumimajas sees on võimalik kolme ekspositsioonikorruse vahel liikuda vaid kitsaid treppe mööda – majas puudub lift ja invatõstuk. Korruste vahel ei ole võimalik liikuda ei ratastooli ega lapsevankriga. Vankri saab aga jätta muuseumi hoovi. 

Nägemispuudega külastajale 

Muuseumimajas sees on võimalik kolme ekspositsioonikorruse vahel liikuda vaid kitsaid treppe mööda ning puudub vaegnägijaid toetav juhtrada. Oma nutiseadet kasutades on võimalik kuulata muuseumi veebipõhist audiogiidi. 

Parema külastuskogemuse saamiseks soovitame nägemispuudega külastajatel tulla muuseumisse koos saatjaga. Raske ja sügava puudega inimesele on muuseumikülastus tõendi alusel tasuta, samuti tema saatjale. Muuseumit võib külastada ka koos koolitatud juhtkoeraga. 

Kuulmispuudega külastajale 

Loodusmuuseumi videoeksponaatidel ei ole viipekeelseid tõlkeid, samuti puudub silmusvõimendi kasutamise võimalus. 

Intellektipuudega külastajale 

Iseseisva või saatjaga külastuse kõrval pakume muuseumis intellektipuudega külastajatele võimalust broneerida eraldi grupikülastus, kus meie muuseumiõpetajad sisustavad programmi vastavalt grupi huvidele ja vajadustele. Parema külastuskogemuse tagamiseks soovitame teha grupile eraldi broneeringu kirjutades @email.  

Loodusmuuseumi uue maja puhul pöörame eraldi tähelepanu sellele, et ligipääsetavust parendada ning toetada erinevate puudeliikidega külastajate muuseumikogemust. Lähemalt saab lugeda allpool. 

 

Muuseumi hoov 

Tänavalt osundavad sisehoovis paiknevale muuseumile viidad, mis juhatavad külastaja läbi lopsaka linnadžungliga aia muuseumimajja.  

Muuseumi rohelust täis hoov ühes valitud taimekoosluste väliekspositsiooniga on ligipääsetav ka ratastooli või lapsevankriga. Hoov on muuseumi lahtiolekuaegadel avatud tasuta külastamiseks ja ajaveetmiseks kõigile. Kõrgendatud peenarde vahel asuvad pingid, kus julgustame inimesi jalga ja meelt puhkama. Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu ja Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi koostöös korraldame muuseumi hoovis ka koerte tajuaeda – päeva, mil on võimalik tulla muuseumi hoovi ka oma lemmikuga ning pakkuda neile linnamüüride vahel nuusutamiseks põnevaid lõhnasid ning tajumiseks erinevaid tekstuure. 

Iga aasta septembris korraldame muuseumi hoovis „Seenenäitust“, mis võimaldab liikumispuudega ja ratastoolis olevatel inimestel meie muuseumi erinevalt siseruumidest märksa hõlpsamini külastada. 

 

Muuseumi ruumid – liikumisjuhis ja ruumikirjeldus nägemispuudega külastajale 

Loodusmuuseumi näitused paiknevad hoones kolmel korrusel.  

Muuseumi kassa asub esimesel korrusel, otse sissepääsu vastas. Iseteenindusega garderoob asub samas ruumis ukse kõrval, paremat kätt. Muuseumipood asub uksest sisenedes vasakut kätt, vitriinkappides paiknevate toodete ostmiseks palume pöörduda kassasse. Tualetid, sh invatualett, asuvad samuti esimesel korrusel, kassast möödudes. Invatualetis asub ka mähkimislaud ning pott väikelastele. Muuseumi tualettruumides on tasuta kättesaadavad naiste ja laste hügieenitarbed: hügieenisidemed, niisked salvrätid ja mähkmed. 

Kassa juurest paremale pöörates viib kuueastmeline trepp vahekorrusele, kus lühikeses koridoris on paremal seina sees akvaarium ning koridori lõpus asub paremal muuseumi seminari- ja sünnipäevaruum. Koridori lõpust pääseb otse ning vasakult muuseumi ajutiste näituste saali. 

Vahekorruse alguses viib vasakult üles L-kujuline trepp, mida ääristavad akvaariumid ning mis on ühtlasi muuseumi trepigalerii. Teisele korrusele jõudes viib esimene uks vasakul geoloogia saali, kus tutvustatakse Eesti ala geoloogilist ajalugu. Trepi vastas olevas seinas asub seina sees vitriin muuseumikogu pärlitega, mille väljapanek uueneb hooajaliselt, ning selle kõrval uks soid tutvustavasse näitusesaali. Trepigalerii jätkub teise korruse koridoris, mille üks sein imiteerib Eesti pankrannikut. Koridori laest ripub papist ürgmere eluka, nautiloidi, kuju. 

Galerii jätkub L-kujulisel trepil, mis viib koridori lõpus paremalt külastaja kolmandale korrusele. 

Kolmandale korrusele jõudes viib vasakul asuv uks muuseumi õppeklassi. Trepist üles tulles asub otse metsa tutvustav näitusesaal ning paremale jääb audiovisuaalne elamusnäitus „Tuur Maria unenägu“. Audiovisuaalse lahenduse tõttu on saal hämar ning liikumisel tasub olla ettevaatlik – ruumi paremas seinas asub istumiseks mõeldud astmestik. Näitusele sisenedes palume jalanõud jätta ukse taha pinkide alla. Kolmanda korruse koridori jääb läänemere-teemaline väljapanek.  

Külastajateekond lõpeb kolmandal korrusel. 

 

Sensoorsed lahendused

Silmale nähtav - tekstid ja valgus 

Muuseumi püsinäituse ja ajutise näituse eksponaate saadavad tekstid. Tekstide suurus ja näitusesaalide valgus sõltub näituse sisust. Audiovisuaalse lahenduse tõttu on „Tuur Maria unenäo“ saal hämar. Paiguti esineb muuseumis ka interaktiivseid ekraane. 

Kõrvaga kuulamiseks 

Audiogiid 

Oma nutiseadet kasutades on võimalik kuulata muuseumi veebipõhist audiogiidi. Tasuta audiogiid on saadaval eesti, vene, inglise ja soome keeles. Audiogiidi saad kuulata oma isiklikus internetiühendusega seadmes (näiteks telefonis, tahvelarvutis või sülearvutis) veebibrauserit kasutades (midagi selleks alla laadima ei pea). Muuseumis on kasutamiseks avalik wifi-võrk. Vajadusel saab audiogiidi käivitamiseks abi paluda kassast. 

Audiogiid on nii püsinäitusel, ajutisel näitusel kui ka sügisesel hoovis toimuval seenenäitusel. 

Helid näitustel 

Lisaks audiogiidile on muuseumi saalides heliline taust – kõigil kolmel korrusel on kuulda linnulaulu. Esimese korruse ajutise näituse saalis on meelarahu nurgas võimalik kuulata kõrvaklappidega Fred Jüssi mõtisklusi. Kolmanda korruse elamusnäitus „Tuur Maria unenägu“ on kavandatud audiovisuaalse lahendusena ning 20-minutilist seanssi saadab läbivalt helitaust.  

Käega katsutav 

Meelelist kogemust rikastavad muuseumi püsinäitusel käega katsumiseks mõeldud eksponaadid – erinevad kivimid ja fossiilid geoloogia näitusel, märg ja kuiv rabaturvas, sooraud ja männikäbid soode näitusel, erinevate kohalike puuliikide tüved ja karutopis metsa-niidu näitusel. Näitustesse on tervikuna lisatud interaktiivseid tegevusi, mis võimaldavad külastajal panna muuseumikogemuse rikastamiseks käed külge. Seejuures on visuaalselt selgelt märgistatud, millised eksponaadid on mõeldud käe külge panemiseks ja millised vaid vaatamiseks. Topised, herbaarlehed jm muuseumi kogudest pärinevad haruldased eksemplarid on turvaliselt klaasi või nöörketi taga.  

Põnevat haistmiseks 

Soode saalis on võimalus nuusutada sookailu lõhna. 

Istumiskohad 

Muuseumi hoovis, fuajees ja näitusesaalides on istumiskohad olemas. Vahelduvad nii pingid kui ka seljatoega istumisvõimalused.  

 

Kuidas meile tulla?

Jalgsi 

Raekoja platsi poolt tulles oleme 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Suundu läbi Saiakangi, ületa Pikk tänav, mine läbi Börsi käigu ja keera Laial tänaval paremale. Eesti Loodusmuuseum asub aadressil Lai 29a ja jääb tänaval vasakut kätt, sisehoovi. 
 
Kalamaja poolt, näiteks Balti jaamast tulles oleme 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Suundu vanalinna poole, ületa Toompuiestee-Rannamäe tee, pööra vasakule ning tule läbi Tornide väljaku pargi Suurtüki tänavani. Pööra paremale ning sammu vanalinnamüüri kuuluvate tornide – Köismäe ja Plate torni – vahelt mööda Suurtüki tänavat Laia tänavani ja pööra paremale. Eesti Loodusmuuseum asub aadressil Lai 29a ja jääb tänaval paremat kätt esimesse sisehoovi. 
 
Mere poolt, näiteks Vanasadamast tulles oleme 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Asu teele mööda Kai või Sadama tänavat ja ületa Mere puiestee. Pööra paremale ja sammu mööda Rannamäe teed üles ajaloolise kaitsetorni Paksu Margareeta poole. Suundu mööda kaitsetorni juurest algavat Pikka tänavat kuni Tolli tänavani ja pööra paremale. Tolli tänava lõppu jõudes pööra Laial tänaval vasakule. Möödu Oleviste kirikust ja Suurtüki tänavast ning peagi märkad paremal käel Eesti Loodusmuuseumi hoovi suunavat viita. 

Autoga 

Muuseumil ei ole oma parklat ega parkimiskohti. Lähimad parklad leiad: 

Muuseumi ees Laial tänaval kehtib parkimisel tsoon Vanalinn (6€/h). 

Ühistranspordiga 

Eesti Loodusmuuseumisse on mugav tulla ühistranspordiga. Nii Balti jaamast, Suure Rannavärava trammipeatusest kui ka Linnahalli ja Rannamäe tee bussipeatusest asub muuseum vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel. 

Balti jaamast  10 min 

  • rong; 
  • trammid nr 1, 2 ja 5; 
  • bussid nr 2, 3, 21, 21B, 41, 41B, 59, 84 ja 85. 

Linnahalli /Suure Rannavärava peatusest  11 min 

  • trammid nr 1, 2 ja 5; 
  • bussid nr 3, 20, 21, 21B, 41, 41B ja 73. 

Rannamäe tee peatusest 7 min 

  • bussid nr 102, 114, 115, 173, 174. 

Rattaga 

Muuseumi hoovis ootab rattaga saabujaid ruumikas rattaparkla. Ruumi jagub ka kastirattaga tulijatele. 

 

Ligipääsetavus uues muuseumis 

2027. aastal avab loodusmuuseum uuenenud kujul uksed Loodusmajas – Noblessnerisse valmivas Baltikumi suurimas avalikus puithoones. Uue muuseumi loomisel oleme võtnud lähtekohaks tervikliku külastajakogemuse loomise ning muuseum saab olema kõigile ligipääsetav - igalühel on õigus, võimalus ja vabadus loodusteemadel kaasa rääkida, arutleda, küsimusi küsida ja vastuseid leida. Näitusest saavad osa kõik vanusegrupid ja ekspositsioonides leiavad rakendust erinevad meeled. Näituse sisu on selge ja arusaadav ning ruum mugavalt läbitav. Puue ei ole näitusel takistuseks. Näituse läbimine on turvaline. Muuseumi ruumides on selge viidastus, invatualetid, rohkesti erinevaid istumisvõimalusi, vanema-lapse tuba.  

Uude muuseumisse ligipääsetavus hõlmab nii füüsilise ruumi disaini, infodisaini kui ka teenusedisain tervikuna. Lähtume igas vanuses inimesi haaravast tervikliku elukaare vaatest, sh pöörame eraldi tähelepanu nii erivajadusega külalistele, eakatele, väikelaste vanematele kui ka lastele. Erivajadusega külastajate puhul arvestame nii liikumis-, nägemis-, kuulmis- kui ka intellektipuudega.  

Uude muuseumisse tuleb eraldi lastele mõeldud näituseala, kus on samuti arvestatud nii sisu väljatöötamisel kui ruumi kujundamisel lastele sobivusega ning erinevate erivajadustega. Näitusest saab osa erinevate meeltega, see on läbitav nii kõndides kui liikumiseks abivahendeid kasutades.  

Erinevalt tänasest muuseumist sisaldab Loodusmaja kompleks ka restorani, mis võimaldab külastajal lisaks muuseumikülastusele ka einestada. 
 
Loodusmaja kompleksis on oluline roll kanda hoonetevahelisel väliruumil ja haljastusel, mis seob majad omavahel kokku. Haljastuse näol on tegemist eksperimendiga, mille käigus püütakse hoovi rajada erinevaid Eesti loodusele iseloomulikke kooslusi. Välialal on oluline roll õuesõppimise keskkonnana ning see saab olema külastajale tasuta.