25 jaanuar 2024

Eesti Loodusmuuseumi jaaguar Kapella läks külla Tartu Tamme Gümnaasiumisse

Möödunud nädalal jõudis Eesti Loodusmuuseumi jaaguar nimega Kapella Tartusse, kus ta oma neljakuulise külastuse ajal rõõmustab Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilasi ja teisi huvilisi, kes tahavad temaga lähemalt tuttavaks saada.

Kapella sündis 12. novembril 1982 Riia loomaaias. Tallinnasse saabus jaaguar 19. septembril 1984, peaaegu kaheaastasena. Oma elu veetiski ta siin ja oma maise teekonna lõppedes harib ta inimesi topisena.

„Loodusmuuseumil on mitmeid loomi, kes rändnäitustel käivad,“ ütleb Eesti Loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu ning toob näiteks kääbusjõehobu, kes praegu külas Rakvere riigigümnaasiumis. „Meie loomi on veel maa-ametis, keskkonnaagentuuris ja mujalgi,“ selgitab Sarapuu, et paljud loodusmuuseumi loomad ongi mõeldud nn rändnäituste eksponaatideks.

„Kool võiks ju olla keskkond, kus noored inimesed näevad, missugune maailm on ja kuidas seal hakkama saada. Moel, kus maailm sulle kallale ei tule ja üle ei sõida,“ ütleb Tamme Gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson, kes on jaaguari saabumise üle kooli väga rõõmus. „Kui sa saad teada, kus elab jaaguar ja kus elab leopard, siis aitab see teadmine sul maailmas orienteeruda. Nagu ka teadmine, et mõnikord ei ole jaaguar tumepunane ja nelja uksega,“ muheleb ta.

Jaaguari saavad imetleda ka linnainimesed, kui nad peaks kooli juurde sattuma, kuna peauksest sisse astudes on Kapella kohe kenasti näha.

Tõeline maskeerumismeister, kellele suurimaks ohuks inimene

Maskeerumismeister jaaguar (Panthera onca) on oma olemuselt tõeline kass, olgugi et suur. Nõtke kassilik samm, sissetõmmatavad küünised, teravad kihvad ja suurepärane nägemine ja kuulmine teevad temast tõhusa saakloomade varitseja ja ootamatu ründaja.

Troopilise metsa all sulab jaaguari lapiline muster kokku ümbritseva keskkonnaga, kuid umbes kuus jaaguari sajast on üleni musta värvi. Seda nimetatakse melatoonilisuseks, kuigi ka tumedast karvast kumab laiguline muster siiski kergelt läbi.

Tugeva kiskjana on tal tohutu hammustusjõud ja ta suudab purustada isegi kilpkonna kilbi. Nii ongi jaaguari menüüs igasuguseid  loomi – väikestest närilistest suurte hirvlasteni, sekka ka ebatavalisi saakloomi nagu kalad ja vöölased.

Jaaguarid on üsna erakliku eluviisiga. Emane ja isane kohtuvad vaid lühikeseks paaritumisperioodiks. Tiinus kestab kolm kuud ja kutsikad on esimesel eluaastal emaga, et õppida eluks vajalikke oskusi nagu saagi varitsemine ja püüdmine.

Looduslikke vaenlasi on jaaguaril vähe ja tema kõige suuremaks ohuks ongi inimene. Pealetungiva põllumajanduse tõttu hävivad ja killustuvad jaaguari põlised elupaigad.

Jaaguar Kapella jääb Tartu Tamme Gümnaasiumisse külla neljaks kuuks.

 

HUVITAVAT

Kuidas eristada jaaguari ja leopardi?

Jaaguaril on rosettide sees täpid. Nii jaaguaril kui leopardil esineb üleni musti ehk melatoonilisi isendeid, keda kutsutakse mõlema liigi puhul mustadeks pantriteks.
Kui mustrit ei erista, siis saab jaaguari eristada võimsama kehaehituse ja lühema saba järgi.
Looduslikult võib jaaguari kohata Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, leopardi aga Aafrikas ja Aasias.