Loodusmuuseumi zooloogilises kogus on ligikaudu 149 000 eksemplari. Kogudes on nii topiseid, märgpreparaate, nahkasid kui ka kuivatatud eksemplare. Esindatud on imetajad, linnud, kahepaiksed, roomajad ja kalad, selgrootutest moodustavad enamuse liblikad ning mardikad. Entomoloogiline alamkogu on ka zooloogilise kogu ülekaalukalt mahukaim osa.
Neis loomades sisalduva teadusliku informatsiooni võimalikult kvaliteetseks talletamiseks ja säilitamiseks kasutatakse erinevaid prepareerimistehnikaid.
Kõige vanemad zooloogilise kogu eksemplarid on 1837. aastast. Tänapäeval täieneb kogu jõudsalt välitööde käigus kogutud ning annetustena saadud materjali toel.
Zooloogilisi kogusid saab kasutada nii kohapeal kui ka välja laenutada. Kohapeal kasutamise korraga saab tutvuda siin, erinevatel eesmärkidel tehtavate laenude tingimustega saab tutvuda siin: teaduseesmärgil laenutamine, hariduseesmärgil laenutamine, muul eesmärgil laenutamine.
Entomoloogiline kogu
Entomoloogilisse kogusse kuulub ligikaudu 133 000 eksemplari. Kogu põhilise osa moodustavad liblikad ja mardikad, kuid vähesel määral on ka kiletiivalisi, lutikalisi, sihktiivalisi ning sarnastiivalisi.
Liblikaid on kogus peaaegu 70 000 eksemplari, mille hulgas leidub nii saja aasta taguseid kui ka lähiminevikus kliima soojenemise tõttu Eestisse levinuid isendeid. Suur osa kogus olevaid liblikaid on püütud välismaalt. Hindamatu väärtusega on eksemplarid, kelle järgi on kirjeldatud uusi liike – neid tüüpeksemplarideks nimetatavaid isendeid on liblikate hulgas üle 80.
Esiletõstmist väärib mitmeid ameteid pidanud harrastusentomoloogi Mati Metsaviiru eelmise sajandi teises pooles kogutud liblikakogu, mida iseloomustab vahetusena saadud troopiliste tiivuliste esinduslikkus. Väga mahukas, mitmekülgne ja pikal perioodil kogutud on 2013. aastal meie hulgast lahkunud kunstnik-kujundaja hobientomoloogi Tiit Marnoti liblikakogu.
Mardikakogus on üle 46 500 eksemplari, mille hulgas on nii esmaleide Eesti mardikafaunale kui ka haruldasi kaitsealuseid liike. Väga väärtuslik ja mahukas on hobientomoloogi ja inseneri Valentin Soo möödunud sajandi seitsme aastakümne jooksul kogutud mardikakogu. Entomoloogiliselt ja ka kultuurilooliselt huvipakkuv on aga möödunud sajandi pikkadel kümnenditel tegutsenud harrastusentomoloogist graafiku Günther-Friedrich Reindorffi putukakogu.
Entomoloogilisi kogusid saab kasutada nii kohapeal kui ka välja laenutada. Kohapeal kasutamise korraga saab tutvuda siin, erinevatel eesmärkidel tehtavate laenude tingimustega saab tutvuda siin: teaduseesmärgil laenutamine, hariduseesmärgil laenutamine.
Aare Lindt
entomoloogiakogu kuraator (liblikad)
@email
+372 505 1503, +372 660 3404
Uno Roosileht
entomoloogilise kogu kuraator (mardikad)
@email
+372 551 6547, +372 660 3404
Topiste kogu
Rohkem kui 1900 eksemplari sisaldav topiste kogu on üks atraktiivsemaid ja tuntumaid zooloogilisi alamkogusid – sellesse kuuluvad topised nii pisikestest pöialpoistest ja koolibridest kui ka suur jääkaru ning ninasarvik. Lisaks lindudele ja imetajatele on topiste hulgas roomajad, kahepaiksed ning kalad, kellest viimased said 2021. aastal tänu mahukale ja uudsele konserveerimistööle värske ilme. Lisaks kohalikele liikidele leiab topiste kogust arvukalt eksootilisi loomi – näiteks kääbusjõehobu, punase aara-papagoi, alligaatoreid, püütoni ning Eestist eksikülalisena leitud flamingo.
Paljud topised on tehtud meisterlike oskustega topisemeistrite poolt. Esile tõusevad Eestimaa Provintsiaalmuuseumi pärandina saadud baltisakslaste kogud, mille hulgas paistab silma Baltimaade ornitoloogia rajaja Valerian Russowi topistekogu 19. sajandi teisest poolest. Silmapaistvalt elutruud on ka Vene taksidermia rajaja Mihhail Zaslavski eelmise sajandi keskpaigas valmistatud topised.
Praegusel ajal lisandub topiseid kogusse igal aastal peamiselt loodusest surnuna leitud isendite näol, kuid tihe koostöö kogu täiendamisel on ka Keskkonnaameti, Eesti Metsloomaühingu, loomaaia ning vabatahtlikega. Viimaste aastate märkimisväärsemad leiud topiste kogu täiendamiseks on Eestis väga haruldased läbirändajad lõunatirk ning kaelus-kärbsenäpp.
Lisaks muuseumis tehtavale teadustööle laenutatakse topiseid üsna tihti ka näituste tarbeks, seega võib meie kogusse kuuluvaid topiseid näha erinevates paikades üle Eesti.
Limuste kodade kogu
Limuste kodade kogu sisaldab ligikaudu 5600 eksemplari. Kogus on arvukalt Eesti karpide ja tigude kodasid, kuid suurel hulgal ka rikkalike mustrite, värvide ja kujudega silmailu pakkuvaid troopiliste merede ning maade limuste kodasid.
Vanimad limuste kodade eksemplarid on kogunud maailmakuulus loodus- ja arstiteadlane Karl Ernst von Baer 1837. aastal. Kogu suurim eksemplar on rõõneskarp, mille läbimõõt on üle meetri ja kaal üle saja kilogrammi.
Märgpreparaatide kogu
Selle kogu eksemplare säilitatakse etanoolis või formaliinis. Kogus leidub esindajaid mitmetest loomarühmadest – on imetajaid, roomajaid, kahepaikseid, kalu, limuseid, lülijalgseid, rõngusse, jõhvusse, ainuõõsseid ja teisi. Enamik neist on pärit Eestist, kuid vähesel määral on ka eksootilisi loomi. Suure töö kogu arendamisel tegi loodusmuuseumi endine direktor Peeter Ernits, kelle möödunud sajandi viimase nelja aastakümne kogumistegevuse tulemusel täienes kogu 1200 eksemplariga
Loomade vedelikus säilitamine on lihtne ja odav viis, mis annab samas võimaluse säilitada isendeid terviklikult koos siseelunditega. Tänu tänapäevastele uurimis- ja analüüsimeetoditele on märgpreparaatidest võimalik saada mitmekülgset teaduslikku informatsiooni, ka on see kogu üks kiiremini kasvavaid Eesti Loodusmuuseumi kogusid.
Sarvede ja luude kogu
Sarvi ja luid on kogutud alates 20. sajandi esimesest poolest ning kogu sisaldab ligikaudu 3900 eksemplari. Suurema osa eksemplaridest moodustavad koljud, veerandiku teised skeletiluud; vähesel määral leidub loomade sarvi. Esindatud on imetajad, linnud, roomajad ja kalad, põnevamateks eksemplarideks on vaala vaagnaluu ja kilpkonna kilbid.
Munade kogu
Ligikaudu 1100 eksemplarist koosnevast kogust võib leida enamike Eestis pesitsevate, aga ka eksootiliste lindude munasid.
Munade kogu põhineb Eestimaa Provintsiaalmuuseumi ajast pärit isikukogudel – näiteks Saastna mõisa omaniku Woldemar von Stackelbergi, Niitvälja mõisa omaniku Johann Julius von Gerneti ja esimese Eesti jahindusorganisatsiooni rajaja Georg von Peetzi kogudel. Hiljem, peale teist maailmasõda, on kogu tõhusalt täiendanud loodusmuuseumis taksidermisti ja teadusdirektorina töötanud August Mank ning vabakutselise kogujana muuseumile abi pakkunud Hillar Pärjassaar.
Kuivatatud eksemplaride kogu
Kogusse kuuluvad enamjaolt korallid, keda on nii suuri – ka üle poolemeetriseid – kui ka väikeseid. Lisaks on esindatud lülijalgsed (peamiselt vähilaadsed), käsnad, sammalloomad, rõngussid, ainuõõssed ja okasnahksed. Üle maailma enamasti veeökosüsteemidest kogutud eksemplare on kokku ligikaudu 1500.
Nahkade kogu
Üle maailma pärit imetajate ja lindude nahkasid koondav ning ligikaudu 300 eksemplari sisaldav kogu on küll loodusmuuseumi üks väiksemaid, kuid samas kiiremini täienevaid – tänapäevased uurimis- ja analüüsimeetodid võimaldavad nahkadest saada mitmekülgset teaduslikku informatsiooni. Vanimad nahad kogus on pärit eelmise sajandi algusest.
Loomade tegevusjälgede kogu
Valdava osa sellest vaid 200 eksemplari sisaldavast kogust moodustavad Eestis pesitsevate lindude pesad, vähesel määral leidub ka lindude sulgi ja imetajate karvu.
Joosep Sarapuu
zooloogilise kogu kuraator
@email
+372 5903 1393