Eesti Loodusmuuseumi haridus- ja meediaspetsialist, bioloog Katerina Pesotski ja muuseumi kommunikatsioonijuht Dagmar Lamp toovad kuulajani põnevad lood loodusest. Igas saates on külas ka spetsialist, kes aitab meil erinevate põnevate tegelastega tuttavaks saada.
Saate helipea:
Forest by sonically_sound -- https://freesound.org/s/641198/ -- License: Attribution NonCommercial 4.0
Woodland dawn chorus Stereo .flac by JohnBlackburn14 -- https://freesound.org/s/571473/ -- License: Creative Commons 0
1. osa
Putukahotellid: nunnu öömaja või ökolõks?
"Kati ja Dagi looduselood" alustavad oma seiklust podcastide maailmas! Avaosas võtavad Eesti Loodusmuuseumi haridus- ja meediaspetsialist, bioloog Katerina Pesotski ja muuseumi kommunikatsioonijuht Dagmar Lamp vastu oma esimese külalise — Tartu Ülikooli zooloogia teadur Villu Sooni, et sukelduda pisikeste, kuid elutähtsate tegelaste maailma. Saate fookuses on putukahotellid — mis need täpselt on, kellele need sobivad ja miks neid aina rohkem linnapilti kerkib. Villu räägib asjast läbi oma teadlasepilgu ning toob välja, millised hotellid on kasulikud ja millised võivad muutuda hoopis "ökolõksudeks". Juttu tuleb ka putukaparasiitidest, mesilaste ja herilaste kooselust, materjalidest, millest hotellid võiksid koosneda, ning asukoha valiku tähtsusest.
Lisaks saavad kuulajad teada, miks võib mõni putukahotell esmapilgul tühjana tunduda, ja miks just õõnsustega mesilaste hotellid pakuvad nii teadlastele kui ka loodusfotograafidele kõige rohkem rõõmu. Arutleme, kas poeputukahotell on ikka hea idee, ja anname praktilisi nõuandeid neile, kes tahavad ise oma kuuejalgsed külalised õnnelikuks teha.
Muide, juba 10. mail saab loodusmuuseumi hoovis koos meie entomoloogide Aare Lindti ja Leif-August Kirsi asjatundliku juhendamise ning põnevate juttude saatel ka ise putukahotelle meisterdada! Vaata lisa: www.loodusmuuseum.ee
2.
Põdrakärbes: metsade sügisene vampiir
Täna võtavad Eesti Loodusmuuseumi kommunikatsioonijuht Dagmar "Daki" Lamp ja haridus- ja meediaspetsialist Kati Pesotsky jutuks ühe sügiseses metsas kohatava kõige tüütuma, ent samas huvitava tegelase – põdrakärbse. Saatekülaliseks on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist Mati Martin, kes jagab asjatundlikult infot selle parasiitse eluviisiga putuka kohta.
Jutuks tuleb: kuidas põdrakärbest eristada puugist, miks ta hammustab ja miks see kipitab, millised loomad (ja inimesed!) talle kõige paremini sobivad, kas ta võib haigusi levitada, kas teda on võimalik peletada (spoiler: eriti mitte), ja kus Eestis teda kõige rohkem kohata võib.
Lisaks saavad kuulajad teada, miks põdrakärbse armuelu toimub otse ohvri peal ja kuidas loodusmuuseumi torusall võib olla sinu parim liitlane metsaretkel sügisel. Daki jagab ka isiklikku põdrakärbse-traumat seeneretkelt ning tütre elutarkust: "Kui kärbes tiivad maha paneb, siis on mäng läbi."
3.
Pargitatar - ohtlik külaline
Täna räägime väga aktuaalsest ja ohtlikust teemast – pargitatrast, võõrliigist, kes ohustab meie loodust. Külas on botaanik ja üks Eesti parimaid taimede tundjaid Toomas Kukk, kes aitab meil mõista, miks see taim on meie ökosüsteemidele nii suur oht ning kuidas temaga toime tulla. Pargitatar on tuntud oma kiire kasvu ja leviku poolest, kes võib tõsiselt häirida kohalikke liike ja looduskeskkonda. Aga kuidas me saame teda peatada ja milliseid samme peaksime astuma, et kaitsta meie elupaiku? Täna saad teada, kuidas võõrliigid meie loodust mõjutavad ning mida saame nende vastu teha.
4.
Jänes: armutu armueluga autokoprofaag
Neljandas osas hüppavad Dagi ja Kati jäneste maailma. Saatekülaliseks on zooloog Anne Kirk, kes avab jäneste eluolu nii linna- kui looduskeskkonnas – alates valge- ja halljänese erinevustest kuni sinihalljänese müsteeriumini. Lisaks räägime jäneseid kimbutavaid haigustest ja kiskjatest, samuti muudest ohtudest, mis jänese arvukust aina kahandavad. Põnevust pakuvad veel jäneste pulmamängud ning omapärane kohastumus - koprofaagia ehk oma väljaheidete söömine. Lisaks jagame põnevaid jänesevaatlusi Tallinna tagahoovidest, meenutusi koeri hullutavatest jänestest ning bioloogilist alust populaarsele fraasile “sigib nagu jänes”.
5.
Haug, Eesti röövkalade kuningas
Seekord võtame mikri ette (sõna otseses mõttes) ühe Eesti vetes toimetava röövkala, keda küll rahvuskalaks ei kroonitud, aga kes võiks vabalt oma aukohal seista – tervitame haugi! Meiega on stuudios Mehis Rohtla, Tartu Ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor, kes aitab meil sukelduda haugi salapärasesse maailma: alates tema kihvalaadsetest hammastest kuni kalade eluea määramiseni. Räägime ka sellest, kuidas haug elab eri veekogudes, kui vanaks nad võivad elada ja mis teeb meie haugi puhtamaks kui põhjanaabrite oma. Kui sa tahad teada, mitu hammast võib olla ühe kala suus (vihje: rohkem kui sul!) või mis teeb haugimarjast lapsepõlve delikatessi, siis see episood on just sulle. Võta istet, pane klapid kõrva – ja hoia sõrmed eemale haugi suust!
6.
Koibik - pikkade koibadega osav kohaneja
Tänases osas sukelduvad loodusmuuseumi bioloog Katerina Pesotski ja kommunikatsioonijuht Dagmar Lamp koos entomoloog Mati Martiniga koibikute maailma. Sa ei oska arvatagi, kui põnev nende elu on, kui kummalised on pulmarituaalid ja kui leidlikud ellujäämisoskused. Selgub, et kuigi koibikuid peetakse tihti ämblike sugulasteks, nad pole ämblikud! Nende keha tundub koosnevat justkui ühest osast, ent erinevalt ämblikest puudub neil selge pearindmik ja tagakeha eristus. Eestis leidub koguni üheksa erinevat koibikuliiki, kelle seas leidub nii tagasihoidlikke varjulisi tegelasi kui ka veidi šokeerivaid pulmaelu praktikuid! Mati räägib ka troopiliste liikide eripäradest: seal võivad koibikud elada kogukondadena, eraldada lõhnavaid vedelikke enesekaitseks ja isegi tekitada helisid. Meie kliimas elavad liigid on vaiksemad ja üksildasemad, aga mitte vähem huvitavad.
7.
Viinamäeteod - lemmikloomadest delikatessid?
Täna kutsusid loodusmuuseumi bioloog Katerina Pesotski ja kommunikatsioonijuht Dagmar Lamp külla zooloog ja malakoloog Tiina Talvi, kellega rääkisime viinamäeteo huvitavast elust. Miks mõned inimesed peavad tigusid lemmikloomana, teised aga söövad delikatessina? Selgitame ka, kuidas määrata teo vanust, kui hästi neil Eestis praegu läheb, kes on tigude vaenlased (üllatus - jaaniussid!). Lisaks saame teada, kas teolima võib kortsude vastu kasutada, et noorem välja paista
https://kati-ja-dagi-looduselood.simplecast.com/episodes/viinamaeteod-l…