Vöödikud

Vöödikud kuuluvad maailma liigirikkaimate seeneperekondade hulka. Maailmas on neid umbes 2000, Euroopas üle 800 ja Eestis seni teadaolevalt umbes 100 liiki. Häid söögiseeni on vöödikute hulgas vähe, enamik on mürgised või mittesöödavad, sh leidub nende hulgas surmavalt mürgiseid liike.

Eestis on vöödikuid vähe uuritud. Tõenäoline liikide arv meil on 3–4 korda suurem.

Vöödikuid iseloomustavad noortel viljakehadel selgelt nähtavad kiudloor ja üldloor. Kiudloor ühendab kübara serva jalaga, seene kasvades jääb sellest kiuline rõngas jala ülaossa. Üldloor kübarat jala alaosaga, hiljem jäävad sellest vöödid jala alaossa. Vanematel viljakehadel võivad aga loorijäänused jalalt kaduda, seega tasub olla tähelepanelik.

Vöödiku perekonna kopsakamad liigid äratavad sageli tähelepanu. Nende seas on küllaltki meeldiva moega seeni, mis hoolimatu seenelise toidulauale võivad sattuda. Tasub teada, et häid söögiseeni on vöödikute seas vähe, küll aga leidub tõsiselt mürgiseid. Eluohtlikku orellaniinimürgistust põhjustavad Meinhardi vöödik, erekollane vöödik (Eestist ei ole leitud, aga võib esineda), kastanvöödik ja kühmvöödik. Meinhardi, erekollane, kühm- ja kastanvöödik on surmavalt mürgised. Orellaniinimürgistuse toimeained orellaniin ja kortinariinid ei hävi kupatamisel ega ühelgi teisel töötlemise või säilitamise viisil.

Orellaniinimürgistuse korral järgnevad seente söömisele alguses vaid kerged mao ja soole ärritusnähud, kuid need võivad ka puududa. Mõne päeva või ka alles paari nädala pärast tekivad aga neerukahjustused, mis ilmnevad alguses väsimuse, isutuse, janu, peavalu, iivelduse ning lihaste ja liigeste valudena. Uriinieritus võib algul suureneda, siis väheneda või hoopis lakata. Lõpuks avalduvad tõsised neerukahjustused, mis võivad lõppeda kooma ja surmaga.

Paljud vöödikute liigid põhjustavad mao- ja soolenähtudega mürgistusi. Sellised on näiteks rõngasvöödik, punasoomusvöödik, kuldvöödik, mõru vöödik, verev vöödik, verkjas vöödik ja haisev vöödik.

Verev vöödik ja verkjas vöödik kuuluvad aga meie parimate värviseente hulka.

Heade söögiseente hulka kuuluvad limavöödik ja sinijalg-vöödik. Mõlemad on üleni paksult limased ja kasvavad peamiselt männikutes.

Vöödikute perekond on äärmiselt liigi- ja vormirikas, nende hulgas leidub küll söögiseeni, aga rohkem on mürgiseid liike, sh mitu surmavalt mürgist liiki. Kuna vöödikuliike on omavahel väga keeruline eristada, tasuks nende korjamisest hoiduda.

Tingmärkidega saad tutvuda siin!

 

Kühmvöödik

Cortinarius rubellus

Kühmvöödik on surmavalt mürgine. Oranžikaspruuni kübara keskosas on kühm, ka eoslehekesed on oranžikaspruunid. Jalal on kollakad loorijäänustest vöödid. 

 

Haisev vöödik

Cortinarius traganus

Haisval vöödikul on ebameeldiv magus lõhn, noorelt erelilla, hiljem hallikaslilla kuni helepruun kübar. Jalg on lillakatest loorikiududest vöödiline.

 

Limavöödik

Cortinarius mucosus

Erepruuni kübara ja valge jalaga limavöödiku kübar on nimele vastavalt paksult limane. 

 

Verev vöödik

Cortinarius sanguineus

Vereva vöödiku väikesed viljakehad on üleni veripunased. Hea värviseen.

 

Verkjas vöödik

Cortinarius semisanguineus

Verkja vöödiku kübar ja jalg on kollakaspruunid, eoslehekesed aga punased. Hea värviseen.

Et olla kursis meie tegemistega, liitu uudiskirjaga!