Teisi rõngaga seeni

Tingmärkidega saad tutvuda siin!

 

Metsšampinjon

Agaricus sylvicola 

Metsšampinjon on hea söögiseen. Metsšampinjoniga samaväärselt head on veel aasšampinjon, arušampinjon.

Linnades kasvab sageli kahekordse rõngaga linnašampinjone. Kuigi linnašampinjonid on söögiseened, ei tohi neid linnadest ja teede äärest korjata. Seened koguvad endasse raskmetalle ja muid saasteaineid, mistõttu on linnades söögikõlbmatud.

Kuid ka söögiseente musternäidisteks peetud šampinjonide seas pole kõik liigid tervislikud. Meil harva parkides ja aedades esinev mürkšampinjon põhjustab mao- ja soolenähtudega mürgistusi. Teistest šampinjonidest eristub ta lõikepinnal, eriti jala alumisel osal, kiiresti kroomkollaseks muutuva viljaliha ja väga tugeva karbolilõhna poolest.

Inimorganismile kahjulikke ühendeid sisaldab aga ka varem söödavaks peetud soomusšampinjon. Selle seene korjamisest peaks loobuma.

Kitsemampel

Cortinarius caperatus

Kitsemampel kuulub hinnatud söögiseente hulka. Ta on hästi äratuntav üleni ookerkollastes toonides seen, kübaral on iseloomulik pärlmutterjas kirme. Jalal on enamasti veidi viltu asetsev õrn nahkne rõngas, kuid rõngas võib olla ka ära kukkunud. Mingit kotjat moodustist jala alusel, nagu kärbseseentel, ei ole. Kuna kitsemampel kasvab vahel kõrvuti valge kärbseseenega, tasub tähelepanelikult vaadata igat korvi pandavat seent. Uuematel andmetel kuulub kitsemampel vöödikute perekonda.

Kuldmampel

Phaeolepiota aurea

Kuldmampel ei ole kuldšampinjon – sellise nimega seent ei ole olemas. Kuldmampel on mõnes vanemas raamatus paigutatud heade söögiseente hulka. Tänapäeval ta sinna enam ei kuulu. Kuldmamplit loetakse tinglikult söödavaks seeneks. See tähendab, et mitte kõik inimesed ei talu teda hästi. Küllaltki paljudel võib ta põhjustada mao- ja soolenähtudega mürgistusi ja ei aita siin ka kupatamine. Turul teda müüa ei tohiks, eriti veel meelitava, kuid täiesti vale kuldšampinjoni nime all.

Suur sirmik

Macrolepiota procera

Suur sirmik on väga hea söögiseen. Suure soomuselise kübara võib tervelt pannile panna. Jalal asuvat nõrgalt kinnitunud rõngast peetakse delikatessiks.

Suure sirmikuga sarnanevad safransirmikud. Safransirmikute jalg on ühevärviline ja viljaliha muutub lõikekohtades punaseks. Suure sirmiku jalg on pruuni-valgevöödiline ja vigastamisel seeneliha punaseks ei muutu. Eestis kasvab kaks eri safransirmiku teisendit: safransirmiku tüüpteised ja safransirmiku aedteisend.

Safransirmiku tüüpteisend on hea söögiseen, aedteised aga tinglikult söödav. St et aedteisendi söömisel võib osal inimestel tekkida mürgistus, osal mitte. Kupatamine tema söödavust ei muuda. Söödava safransirmiku tüüpteisendi lõikamisel või vigastamisel muutub seeneliha sekunditega roosakaks, aedteisendi seeneliha värvub ka roosakaks, aga see võtab kauem aega, kuni paar minutit. Erinevad ka nende kübarad: tüüpteisendi kübara pind ja soomused on ühtlaselt hallikad, aedteisendil on aga soomused tumedamad, pind heledam. Veel võib nende eristamiseks uurida jala alaosa. Aedteisendi muguljal alaosal on konkreetne serv, tüüpteisendil see puudub.

Safransirmiku aedteisend kasvab aedades. Kuid kui safransirmik leitakse aiast, ei tähenda see automaatselt, et tegu on aedteisendiga. Aedteisendeid esineb meie looduses harvem kui söödavaid tüüpteisendeid.

Püramiid-soomussirmik

Echinoderma asperum

Sageli aedades, aga ka rohtunud metsades kasvav püramiid-soomussirmik (varem tuntud soomus-harisirmikuna) on mürgine, põhjustades mao- ja soolenähtudega mürgistusi. Püramiid-soomussirmiku kübaral asub ohtralt väikeseid teravatipulisi soomuseid. Tema lõhn on ebameeldivalt vänge. 

Et olla kursis meie tegemistega, liitu uudiskirjaga!