Pilvikud

Eredavärvilise kübara ja rabeda seenelihaga pilvikud on lähedases suguluses riisikatega. Erinevalt riisikatest ei ole pilvikutel piimmahla. Ohtlikult mürgiseid liike pilvikute hulgas ei ole. Mahedamaitselised pilvikud võib panna otse pannile, kibedad tuleb eelnevalt kupatada. Mõned liigid on ebameeldiva lõhna ja maitse tõttu mittesöödavad.

Pilvikukübaraid on igasuguses värvis: punased, kollased, rohelised, hallid, violetsed ja mustjad. Toon varieerub sõltuvalt kasvukohast ja -tingimustest ning pilviku vanusest. Lisaks värvuse silmatorkavusele on vanemad pilvikud ka suhteliselt suured. Kahjuks aga armastavad pilvikuid seeneussid ja nälkjad.

Et teha kindlaks, kas leitud pilviku võib panna otse pannile või tuleb teda kupatada, võib näksata väikese tüki pilviku eoslehekesi kübra servast. Proovitud seeneliha tuleb kindlasti välja sülitada, mitte alla neelata. Kui maitse on mahe, on pilvik värskelt söödav, kibedad tuleb eelnevalt kupatada. Tuleb aga olla tähelepanelik. Nii proovida tohib ainult pilvikuid! Teiste seente hulgas on mahedamaitselisi liike, mis on ohtlikult mürgised. Näiteks surmavalt mürgiste valge ja rohelise kärbseseene maitse on mahe.

Tingmärkidega saad tutvuda siin!

 

Soopilvik

Russula paludosa

Suure viljakehaga soopilviku kübar on purpurpunane, vanal seenel keskelt kollakaks pleekinud. Jalg on püsivalt valge, kohati punaka varjundiga.

Tuhmuv pilvik

Russula decolorans

Punakas- kuni kollakasoranži kübaraga tuhmuv pilvik muutub vanemana üleni või laiguti hallikaks. Jalg on valge, kuid muljumis- ja lõikekohad muutuvad halliks.

Kasepilvik

Russula aeruginea

Kasepilviku kübar on hallikas-, kollakas- kuni pruunikasrohelist värvi ja tihti pleekinud. Jalg on valge. Eoslehekesed on kibeda maitsega, seen on värskelt mürgine, kuid kupatatult söödav. Võib segamini ajada rohelise kärbseseenega.

Et olla kursis meie tegemistega, liitu uudiskirjaga!