Amanita virosa
Loe valgest kärbseseenest siit!
Roheline kärbseseen
Amanita phalloides
Loe rohelisest kärbseseenest siit!
Kühmvöödik
Cortinarius rubellus
Loe kühmvöödikust siit!
Kevadkogrits
Gyromitra esculenta
Loe kevadkogritsast siit!
Tavavahelik
Paxillus involutus
Tavavahelik on mürgine seen, kupatamine teda ohutuks ei muuda. Vahelikumürgistus tekib tavavahelikus leiduvate kehavõõraste antigeenide toimel.
Antigeenid võivad põhjustada antikehade teket ja raskeid immuunpatoloogilisi muutusi inimkehas. Mõnedel andmetel sisaldab tavavahelik veel ka mürgist muskariini. Antigeen-antikeha reaktsiooni korral kleepuvad vere punalibled kokku ja lagunevad. Tekib neerupuudulikkus ja kusiveresus, mis võib osutuda surmavaks. Euroopas on teada mitmeid tavavaheliku söömisest põhjustatud surmajuhtumeid.
Tavavaheliku mürgistuse korral võivad haigusnähud ilmneda kiiresti: juba mõni tund pärast seente söömist tekivad kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Enamasti aga, ka tavavaheliku korduva kasutamise korral, avalduvad haigusnähud hiljem, mõne päeva, kuu või aasta pärast. Mürgid kuhjuvad inimese organismi.
Kasutada võib seda seent värviseenena, kuid sellisenagi ei kuulu ta parimate hulka, erinevalt sugulasest sametvahehelikust.
Hiid-punalehik
Entoloma sinuatum
Punalehiku perekond on liigirikas: Euroopas tuntakse neid umbes 400 liiki ja Eestis seni umbes 115. Enamik liike punalehiku perekonnast on kas mürgised või mittesöödavad. Söödavaid on samuti, kuid vähe ja nende äratundmine on raske. Seepärast on targem punalehikute korjamisest hoiduda.
Suurte lihakate hallikaspruunide kuni -kollakate ja jahulõhnaliste viljakehadega hiid-punalehik on surmavalt mürgine seen. Ta kasvab lehtmetsades ja on meil õnneks väga haruldane. Kuna hiid-punalehik on välimuselt mõnevõrra sarnane hea söögiseene kevad-võluheinikuga, esineb oht, et teda viimasega ära segatakse.