Ohtlikult mürgised seened

Eestis kasvab umbes 200 suuremal või vähemal määral mürgist seeneliiki. Neist umbes 15 liiki on inimesele eluohtlikult mürgised: õigeaegse ravita võib nende söömine lõppeda surmaga. 

Tingmärkidega saad tutvuda siin!

 

Punakas narmasnutt

Inocybe erubescens

Narmasnuttide seas on palju ohtlikult mürgiseid liike, sh surmavalt mürgine punakas narmasnutt. Narmasnutid tunneb ära radiaalkiulise kühmuga kübara järgi.

Muskariinimürgistusele on iseloomulikud rohke sülje-, pisarate ja higivool, iiveldus ja oksendamine. Kaasnevad kõhulahtisus ja -valud, pupillid ahenevad ja tekivad nägemishäired. Ülisuurest sülje- ja limaeritusest ning oksendamisest tingituna võivad tekkida hingamisraskused ja lämbus. Südametalitlus aeglustub, vererõhk langeb ja tekib šokiseisund. Võib järgneda surm.

Eluohtlikult mürgine punakas narmasnutt kasvab parkides ja salumetsades, teda võib leida juunis-juulis. Vigastamisel muutub punaka narmasnuti seeneliha roosakaspunaseks, muutus võib toimuda väga aeglaselt. Noorena on punakas narmasnutt üleni valge ja kellukja kübaraga. Vanemalt laiuva radiaalkiulise kühmuga kübara, kollakaspruuni tooni ja jämeda jalaga. Päris vanana on punakas narmasnutt üleni määrdunud-pruunikaspunane.

Valge kärbseseen

Amanita virosa

Loe valgest kärbseseenest rohkem siit. 

Roheline kärbseseen

Amanita phalloides

Loe rohelisest kärbseseenest rohkem siit.

 

Tavavahelik

Paxillus involutus

Loe tavavahelikust rohkem siit.

 

Kühmvöödik

Cortinarius rubellus

Loe kühmvöödikust lähemalt siit. 

 

Kevadkogrits

Gyromitra esculenta

Loe kevadkogritsast rohkem siit.

Hiid-punalehik

Entoloma sinuatum

Punalehiku perekond on liigirikas: Euroopas tuntakse neid umbes 400 liiki ja Eestis seni umbes 115. Enamik liike punalehiku perekonnast on kas mürgised või mittesöödavad. Söödavaid on samuti, kuid vähe ja nende äratundmine on raske. Seepärast on targem punalehikute korjamisest hoiduda.

Suurte lihakate hallikaspruunide kuni -kollakate ja jahulõhnaliste viljakehadega hiid-punalehik on surmavalt mürgine seen. Ta kasvab lehtmetsades ja on meil õnneks väga haruldane. Kuna hiid-punalehik on välimuselt mõnevõrra sarnane hea söögiseene kevad-võluheinikuga, esineb oht, et teda viimasega ära segatakse.

Et olla kursis meie tegemistega, liitu uudiskirjaga!