Rändnäitused

Eesti Loodusmuuseum soovib lisaks oma maja ekspositsioonile ja näitustele tutvustada looduse mitmekesisust ka erinevates Eestimaa paikades. Loodusmuuseumil on olemas mitmeid põnevaid rändnäitusi, mida on võimalik kõikidel huvilistel laenutada.

Näitused sobivad eksponeerimiseks looduskeskustes, raamatukogudes, muuseumides, koolides ja teistes avalikes paikades. 

Näituse laenutamine on mitte kommertslikel eesmärkidel tasuta, lisanduda võib transpordi ja näituse ülesseadmise kulu. Näituse laenutaja vastutab näituse säilimise eest ja tagab kasutamise ajal selle valve. Rändnäituse laenutamiseks sõlmitakse laenutajaga leping.  

Lisainfo ja broneerimine: muuseum[ät]loodusmuuseum.ee, tel 6411 739 

Loodusmuuseumist on võimalik tellida järgmisi näitusi:  

Näitus "Kakkude eluring"

Fotonäitus tutvustab kaku arengut munast täiskasvanud linnuks händkaku fotode näitel. Näitus on kolmes keeles (eesti, vene ja inglise). Fotode autor Sven Zacek ning üles võetud Tartumaal ajavahemikul 2007-2013. Näitus pärineb Loodusmuuseumi näituselt "Öised tiivulised". 


Näitus hetkeseis: Näitus on avatud Tartu loodusmajas kuni 31.12.2019.

 

Tempo ja rütm. Südametöö.

Südamelöökide sagedus annab rütmi kodu organismile. Südametöö muutub vastavalt olukorrale – olgu selleks siis taliuinakusse jäämine või ookeani sügavustesse sukeldumine. Süda töötab ka siis, kui ülejäänud lihased puhkavad. Südametöö rändnäitus koosneb viiest kastist, mille peal on käega katsutavad „südamed“, mis võimaldab tunnetada näiteks seda, kuidas lööb pruunkaru süda talveuinaku ajal ning ärkvel olles ja kuidas lööb hundi süda rahulikult olles ning joostes. Rändnäituse juurde kuulub ka sinivaala südamelöökide animatsioon (esitamiseks vajalik projektor/ekraan ja kõlarid/kõrvaklapid).
Rändnäituse seletused on esitatud ka pimekirjas (va vaala animatsioon).


Näituse hetkeseis: Näitus pole hetkel saadaval. 

 

Metsanotsu – tõeline siga

„Metsanotsu – tõeline siga“ on metssea eluviisi ja käitumist tutvustav väljapanek, mis jutustab metssea elust, olust ning maailmast läbi tema silmade. Metssea kohta on levinud mitmeid eksiarvamusi, paljud näevad temas vaid rumalat põllusonkijat ja räpast kommeteta looma. Kuid metsanotsu näitus aitab selle loomaga lähemalt tuttavaks saada, näidates, et tegemist on targa, puhtust armastava ja lausa eeskujuliku loomaga. Näitus on eksponeeritud eesti, vene ja inglise keeles.

Näitus koosneb:

  • postritest, mis juhatavad teema sisse, tutvustavad metssea kehaehitust ning metssea ajalugu seoses inimese ja Eestiga;
  • kärsamulaašiga eksponaadist;
  • pöörlevast eksponaadist, mis tutvustab metssea aastaringi;
  • lõhnade eksponaadist;
  • ekraanilt näidatavast multimeedia sisust (esitamiseks tarvis ekraani ja kõrvaklappe);
  • helitaustast (esitamiseks vaja kõlareid ja helifaili mängijat);
  • kangale trükitud metsafotost ja/või mustast metsa graafikaga kangast;
  • pildistamiseks mõeldud peeglieksponaadist;
  • 29st A2 suuruses fotost, mis kajastavad metssea olukorda Eestis ja Lätis enne aafrika seakatku levikut. Fotonäitust saab ka eraldi laenutada!

Lisaks saab näituse juurde laenutada topiseid ning ehitada metssea poegimispesa. Loe rändnäituse täpsemat kirjeldust siit!


Näituse hetkeseis: Näitus on avatud Pärnu loodusmajas 01.11.2018-31.05.2019. 18.11.2019-31.03.2020 on näitus broneeritud Viljandi muuseumile. 

 

Liblikate armulukud

Näitus „Liblikate armulukud“ koosneb 12 mikroskoobi abil tehtud fotost kümne liblikaliigi elunditest, sh nii emas- kui isasliblikate genitaalidest, mis avavad entomoloogide liigimääramise tööd. Kui varem määrati liblikaid peamiselt nende tiivakirja järgi, siis 19. sajandi lõpus avastas Eesti teadlane Wilhelm Petersen, et väliselt eristamatutel liblikatel saab vahet teha nende siseehituse, täpsemalt genitaalide järgi. Uus lähenemine aitas arendada liblikate süstemaatikat. Kogutud vaatlustulemuste üldistamine andis aimu aga ka millestki sügavamast – liblikate sugudevahelisest keemilisest kommunikatsioonist, selles osalevate kehaosade ehitusest ja tähtsusest liigitekkel. Liblikad leiavad oma paarilise läbi mitmetasandilise süsteemi, olulist rolli mängivad nii bioloogilised signaalained feromoonid kui suguelundite kujude sobivus ehk nn "lukuprintsiip" - paaritumine on edukas vaid juhul kui emas- ja isasliblikate genitaalid kujult täiuslikult kokku sobivad – nagu lukk ja võti. 


Näituse hetkeseis: Näitus on 07.01.2019-21.03.2019 avatud Eesti Maaülikooli raamatukogus.

 

Näitus "Ninasarvik Murray"

Tallinna loomaaias 2010. aasta alguseni külastajaid rõõmustanud Murray sündis Keenias ja ta püüti loodusest 1971. aastal. 1988. aastal toodi loom Šveitsist Tallinna Loomaaeda ja seal elas ta 41-aastaseks, olles üks vanemaid loomaaedades elanud ninasarvikuid maailmas. Ninasarviku topise valmistamine oli tõeline väljakutse, sest Eestis puudusid seni vastavad kogemused. Topise anatoomiliselt täpse mannekeeni valmistamine võttis aega viis kuud, samuti töödeldi pikalt algselt mitusada kilo kaalunud ninasarviku nahk, Saksamaalt saabusid eritellimusel valmistatud klaassilmad ning topisele paigaldati kunstmaterjalist sarv.

Lisaks hiiglaslikule ninasarviku topisele koosneb näitus ka eestikeelsetest tekstidest, mis tutvustavad ninasarvikute elu. Näitus vajab eksponeerimiseks suuremat pinda.


Näituse hetkeseis: Näitus on avatud Gustav Adolfi Gümnaasiumis. 

 

Näitus "Tiiger Bronto"

Tiiger Bronto oli Tallinna Loomaaia isane amuuri tiiger, kes toodi Tallinnasse kümnekuuselt 1998. aastal Moskva loomaaiast. Paraku 2009. aastal Bronto haigestus ja suri ning 2010. aasta lõpuks valmis tiiger Bronto nahast topis.  

Lisaks tiigri topisele on külastajatel võimalik saada infot amuuri tiigri kui ohustatud liigi kohta eesti- ja ingliskeelsetelt tekstidelt. 


Näituse hetkeseis: Näitus on kuni 10.06.2019 avatud Valgehobusmäe suusa ja puhkekeskuses.

 

Näitus "Eesti rabade majesteet - kaljukotkas" 

Kaljukotka nägemine looduses on õnnelik juhus – ta on tuntud rahuarmastaja ja hoiab inimasulatest eemale. Eestis elavad kaljukotkad esindavad unikaalset asurkonda, pesitsedes siin kaljude ja mägede asemel üksikutel soosaartel ja rabaservadel kasvavatel toekamatel puudel. Näitus tutvustabki selle suursuguse, kuid haruldase linnu eluolu - pesitsust, pereelu, toitumist, looduskaitselist aspekti jms. Näitus koosneb lendu tõusvast kaljukotka topisest ning eesti- ja ingliskeelsetest tekstidest.


Näituse hetkeseis: Näitus on taas saadaval 2020. aasta alguses.

 

Näitus "Jaaguar"

Oma olemuselt tõeline kass jaaguar on osav maskeerumismeister, kes tänu oma kasukale peitub paapinnale langenud varjude ja päikeselaikude vahele. Jaaguari rändnäituse moodustavad topis ja selle juurde kuuluv infotahvel, kus saab nii eesti, vene kui inglise keeles lugeda nii jaaguari olemusest, tugevusest, pereelust kui vaenlastest.


Näituse hetkeseis: Näitus on broneeritud Keskkonnaagentuurile.

 

Näitus "Metskits"

Metskits on Eesti väikseim hirvlane ning terves Euroopas laialt levinud imetaja. Näitus koosneb metskitse topisest ning metskitse tutvustavast eesti-, vene- ja ingliskeelsest infotahvlist.


Hetkeseis: Näitus on saadaval.

 

Näitus "Soome lahe (l)ainel"

Näitus "Soome lahe (l)ainel" on pühendatud 2014. aastal toimunud rahvusvahelisele Soome lahe aastale. Näitus annab ülevaate Soome lahe keskkonnaseisundist minevikus ja tänapäeval, selle kultuuriloost ning elukeskkonnast. 

Näitus koosneb:

  • Postritest, mis tutvustavad Soome lahe unikaalsust ja haavatavust, sh võõrliike, eutrofeerumist ja meretransporti. Samuti saab ülevaate Soome lahe valgalast, merelindudest ja kaladest.
  • Suurest fotokollaažist, mis annab aimu märkimisväärsetest saavutustest Soome lahe elu-olu parandamisel. 
  • Teadusmudelist, mis näitab, kuidas erinevatel aegadel merd on uuritud. 
  • Põrandamäng, mis koosneb Läänemere puslest ja kalapüügimängust. 
  • Kogu näituse eksponeerimiseks läheb vaja suuremat pinda, kuid näituse erinevad osad sobivad kasutamiseks ka iseseisvalt. Rohkem teavet näituse sisu ja tehniliste tingimuste kohta leiab Soome lahe aasta kodulehelt. 

Loe rändnäituse täpsemat kirjeldust siit!


Näituse hetkeseis: Näitus on avatud Tallinna Õismäe Gümnaasiumis.

 

Näitus "Eesti seened"

Näitus koosneb 53 Vello Liivi seenefotost. Fotodelt leiab veel seene liiginime, sh ladina ja vene keeles ning tingmärgi söödavuse kohta. Lisaks kuulub näituse juurde eesti- ja venekeelne tekstitahvel, kust leiab tingmärkide seletuse ja seenelise meelespea.


Näituse hetkeseis: Näitus on 01.09.-31.10.2019 broneeritud Nissi kultuurikeskusele ning 17.08.-27.10.2020 broneeritud Viljandi muuseumile. 

 

Näitus "Kevadseened"

Näitus "Kevadseened" koosneb 22 Vello Liivi seenefotost. Fotodelt leiab seene liiginime, sh eesti- ja venekeelse nimetuse, ning märke seene söödavuse kohta. 


Näituse hetkeseis: Näitus on 19.03.-25.05.2019 broneeritud Viljandi muuseumile.

 

Näitus "Seenegurmaanid"

Seentel on lisaks inimesele veel teisigi austajaid: seeneussidele, mardikatele, tigudele ja väiksematele imetajatele on seened maitsvaks suutäieks ja/või turvaliseks elupaigaks. Näituselt "Seenegurmaanid" saab teada, kes on seeneussid ja mida nad seenes teevad. Lisaks leiab näitusel vastuse ka küsimustele, kas ussitanud seent tohib süüa ning miks kukeseen ei ussita.
Näitus koosneb 7 infotahvlist ja 2 seenesääskedega eksponaadist, tekstid on eesti, vene ja inglise keeles. 
Näituse hetkeseis: Näitus on saadaval.

 

Näitus "Seente hoidistamine"

Sageli on seenemürgistuse põhjuseks valed võtted seente säilitamisel. Näitus annab näpunäiteid seente hoidistamise eri viisidest, et seened saaksid purki õigeid võtteid kasutades ning oleksid hiljem ohutud süüa. Lisaks saab teada, mida seened sisaldavad ning miks mõnedel inimestel seeneroad vaevusi tekitavad.
Näitus koosneb 8 infotahvlist, tekstid on eesti, vene ja inglise keeles.


Näituse hetkeseis:
Näitus on saadaval. 

 

Näitus "Eesti kalad"  

Zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt on aastate jooksul üles pildistanud pea kõik Eesti vetes elavad kalaliigid. Pika töö tulemuseks on ainulaadsed fotod ligi kuuekümnest kalaliigist nende loomulikus keskkonnas. Näha saab nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui põnevaid liike, kellega me tavaelus ei pruugi kunagi kokku puutuda.Lisaks paeluvatele mustritele, värvidele ja ilmetele, on kalad piltidel selgete liigimääramistunnustega; näitusel väljapandu on osa suuremast Eesti vee-elustikku tutvustavast ettevõtmisest. Näituse fotod on trükitud pleksklaasile, mis asetsevad puidust raamidel. 

Näituse hetkeseis: Näitus on Põltsamaa kultuurikeskuses. 
 

Näitus "Pruunkaru"

Pruunkaru on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur ja massiivne Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kuid kellega looduses kohtunud vähesed. Näitus annab võimaluse hiiglaslikku pruunkaru lähemalt uudistada. 

Näitus koosneb suurest pruunkaru topisest ning eestikeelsest karu eluolu tutvustavast infotahvlist.


Näituse hetkeseis: Näitus on avatud Tartu loodusmajas.

Loodusmuuseumi rändnäituste valmimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Et olla kursis meie tegemistega, liitu uudiskirjaga!