Mida vähem kodukeemiat jõuab kanalisatsiooni kaudu merre ning rohkem prügi saab taaskasutatud, seda paremini Läänemerel läheb.
Läänemeri tekkis jääaja järel ligikaudu 10 000 aastat tagasi ja on geoloogiliselt maailma noorim meri. Ainulaadseks teeb Läänemere aga hoopis tõik, et tegemist on maailma suurima riimveelise veekoguga, kus segunevad soolane ja mage vesi.
Kuigi Soome lahes kohtuvad nii soolase kui ka mageda vee elanikud, saavad selle soolsuse – või pigem magedusega – hakkama vaid mõned mereloomad nagu näiteks söödav rannakarp ja merikilk. Magevee asukatest taluvad kõrget soolsust näiteks vesiking ja ahven. Oma soolsuse taluvuse piirimail elavad aga kõik Läänemere liigid, mis muudab nad muutustele tundlikuks.
Läänemere magedus tuleneb suletusest märksa soolasema ookeani eest. Osa oma soolsusest saab Läänemeri Põhjamerest ja Atlandi ookeanist kitsaste Taani väinade kaudu. Ligikaudu sama palju magedat vett jõuab merre läbi jõgede ja sademetest. Täielik veevahetus võtab aega lausa 25 aastat. Aeglase veevahetuse tõttu kuhjuvad Läänemerre inimtegevuse tagajärjel tekkinud toit- ja mürkained, prügi ning heitmed.
Kas teadsid, et mõnede Soome lahe väikesaarte elanikud on minevikus pidanud vihmavaesetel suvedel, kui kaevud kuivasid, jooma madala soolsusega merevett?
Jälgi Läänemere soolsust reaalajas >>>
Läänemeres elavad merelised liigid söödav rannakarp (Mytilus trossulus) ja merikilk (Saduria entomon). Fotod: Tiia Möller, Tiit Hunt
Läänemeres elavad magedavee liigid vesiking (Theodoxus fluviatilis) ja ahven (Perca fluviatilis). Fotod: Tiit Hunt