Mürklid, kogritsad ja kurrel

Nii mürklid, kogritsad kui ka kurrelid kuuluvad liudseente hulka, nagu mitmed teisedki kevadseened. Neid kõiki võib leida aprillist juunini.

Kõik mürkliliigid ja kurrel on söödavad kupatamata. Korgitsad on aga värskelt ohtlikult mürgised, süüa võib neid alles pärast korralikku kupatamist. 

Tingmärkidega saad tutvuda siin!

 

 

Kuhikmürkel

Morchella esculenta

Kärjelise kübaraga mürklid on väga head söögiseened. Kuigi nimi võib veidi kõhklusi tekitada, mürkseente hulka mürklid ei kuulu. Kõik mürkliliigid on söödavad kupatamata. Eestis on neid teada neli liiki. Sagedamini leiab mürkleid Põhja- ja Lääne-Eestis. Kuhikmürkel on meie metsades ja aedadeski üsna tavaline. 

Mürkelliudik

Disciotis venosa

Söödav on ka mürkelliudik, mis kasvab Eestis aga harva metsalagendikel, raiesmikel ja puisniitudel. Mürkelliudik on väga sarnane liudkogritsaga, mis on värskelt ohtlikult mürgine, kuid kupatatult söödav. 

 

Kevadkogrits

Gyromitra esculenta

Kärjelisi mürkleid tuleb kindlasti eristada inimese aju meenutava kübaraga kogritsatest. Kogritsad on värskelt mürgised, söödavad kupatamise järel.

Kevadkogrits kasvab mais-juunis väga sageli liivastes männikutes. Kupatatult on kogritsad head söögiseened, värskelt aga ohtlikult mürgised.

Kogritsad tuleb enne söömist kindlasti kupatada ehk vees keeta. Kupatamist ei tohi mingil juhul asendada näiteks kuumtöötlemisega mikrolaineahjus või pannil, nii jäävad seened siiski ohtlikult mürgiseks. Oluline on, et mürkained lahustuksid vees ja keetmisvesi saaks ära valatud. Keeta tuleb vähemalt vähemalt kaks korda rohkes vees, iga kord 10–20 minutit. Keetmisvesi tuleb ära valada, kuna sinna on lahustunud mürkained. Inimeste või koduloomade joogiks või toidu valmistamiseks seda kasutada ei tohi. Pärast keetmis peaks seeni vees loputama. Keeta tuleks hästi ventileeritud ruumis ja aknad lahti hoida, kuna ka aur on kahjulik.

Kupatamata kogritsatest saadud mürgistus võib osutuda surmavaks. Nende söömisel saadav güromitriinimürgistus on pika peiteajaga, kuni 12 tundi. See algab iivelduse ja oksendamisega, tekib kõhu- ja peavalu, kõhulahtisus. Suure vedeliku- ja soolade kao tagajärjeks on minestamine ja krambid. Mõne aja pärast võib areneda raske maksakahjustus ja neerupuudulikkus. 

Liudkogrits

Discina ancilis

Tavaliselt vanadel kändudel ja nende ümbruses kasvav liudkogrits on samuti värskelt mürgine, kuid kupatatult söödav. Tekitab güromitriinimürgistuse.

 

Kurrel

Verpa bohemica 

Kurrelit kupatama ei pea, ta on väga maitsev söögiseen. Kurrel erineb nii mürklitest kui kogritsatest selle poolest, et tema kübara allserv ei ole jalaga kokku kasvanud. Jalg on tihti väga pikk. Kasvab ta sageli niisketes haava-segametsades. 

Et olla kursis meie tegemistega, liitu uudiskirjaga!