Kevadseened

Sarcoscypha austriaca

Kevadises kuluhallis metsas, eriti märgades võsastikes ja maapinnas kõdunevatel lepa- ja sarapuuokstel kasvav erepunase sisepinnaga harilik karikseen kuulub liudseente hulka, nagu paljud teisedki kevadseened. Karikseen jääb tavaliselt hästi meelde, kuigi on mittesöödav. Nii punaseid seeni kohtab harva. Tema juures võib jälgida liudseente levimisele iseloomulikku nähtust – eospilvede väljapaiskumist viljakehast. Tarvitseb seent vaid veidi raputada, kui sellest tõuseb valge pilveke. Mandril on harilik karikseen tavaline kevadekuulutaja.

Kevad-võluheinik

Calocybe gambosa

Kevad-võluheinikut tasub otsida mais-juunis, mil tema paksud jahulõhnalised viljakehad ilmuvad nähtavale rohtunud kohtades, parkides, niitudel, heinamaadel ja lookadastikes. See seen moodustab ka seeneringe. Kohati võib viljakehi esineda massiliselt, eriti Lääne- ja Põhja-Eestis.

Kevad-võluheinik on hinnatud ja kupatamata kasutatav söögiseen, mille korjamisel tuleb aga meeles pidada, et juunis võib juba esineda temaga väga sarnaseid surmavalt mürgiseid hiid-punalehikut ja punakat narmasnutti. Enne seente söömist tuleks selgeks teha, et tegemist on tõesti kevad-võluheinikuga. Tasub uurida seeneraamatut või kasutada seenekonsultandi abi.

Limatünnik

Sarcosoma globosum

Limatünnik on Põhja- ja Kagu-Eesti samblarikastes kuusikutes märtsist maini harva kasvav seen, kelle viljakeha kujutab endast veereservuaari. Väljastpoolt on seen pruun-sametjas ja kortsuline, tema sisemus aga vesiselt sültjas. See reliktne häviv liik kuulub meie punasesse raamatusse ja looduskaitsealuste liikide I kategooriasse. Tema korjamine on keelatud, süüa ta aga nagunii ei kõlba.

Kroonliudik

Sarcosphaera coronaria

Kroonliudiku viljakehad on alguses pinnases ja kerajad, hiljem lõhenevad nad tähtjalt ning muutuvad kausikujuliseks. Teda leitakse harva maist juulini Põhja- ja Lääne-Eestis. Liik kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Tegemist on ohtlikult mürgise seenega.