Kärbseseened

Valge kärbseseen ja roheline kärbseseen on surmavalt mürgised, meie seente hulgas kõige ohtlikumad.

Valge ja roheline kärbseseen on surmavalt mürgised ka pärast kupatamist.Valget kärbseseent võib segamini ajada šampinjonidega, rohelist kärbseseent rohelise kübaraga pilvikutega. Nende eristamistunnustest loe altpoolt.

Valge ja rohelise kärbseseene põhjustatud amanitiinimürgistusele on iseloomulik pikk peiteaeg (12–24 tundi või enamgi). Esimesteks sümptomiteks on iiveldus, kõhuvalu ja –lahtisus, võimalik on šokiseisund. Näilisele paranemisele järgnevad rasked maksakahjustused, verehüübivushäired, neerupuudulikkus, teadvushäired ja ravimatuse korral surm. Juba esimeste sümptomite ilmnemisel tuleb kahtluse korral viivitamatult haiglasse pöörduda. 

Ka meie ülejäänud kärbseseened on mürgised. Mõned neist, näiteks roosa kärbseseen, on mürgised värskelt, kuid kupatatult söödavad, sest mürkained lagunevad keetmisel. Suure sarnasuse tõttu jäävalt mürgiste kärbseseentega, näiteks panter-kärbseseenega, ei tohiks neid aga söögiks korjata.

Panter-kärbseseen ja punane kärbseseen põhjustavad nn mükoatropiinimürgistuse. Mürgistusnähud ilmnevad juba mõni minut või paar-kolm tundi pärast seente söömist. Mürkained mõjuvad kesknärvisüsteemile, sümptomiteks on joobenähud, elevus, rahutus, nägemishäired, pulsi- ja hingamissageduse ning vererõhu tõus. Mürgistus võib muutuda eluohtlikuks, kui tekivad südame rütmihäired, krambid ja südameseisak.

Tingmärkidega saad tutvuda siin!

 

Valge kärbseseen

Amanita virosa

Kõige sagedamini korjatakse valget kärbseseent šampinjonide pähe. Nende eristamiseks tuleb vaadata eoslehekesi ja jala alust. Valgel kärbseseenel on eoslehekesed alati valged, jala alust ümbritseb kotjas tupp. Viimane võib olla peitunud samblasse ja seega raskest märgatav, seene maast üleskorjamisel jääb kergesti maha. Noorte šampinjonide eoslehekesed on helehallid või roosakad, hiljem tumenevad ja muutuvad mustajspruuniks kuni mustaks. Šampinjonidel ei ole jala alusel kotjat tuppe. Valget kärbseseent on segi aetud ka kitsemampi ja sirmikutega. 

 

Roheline kärbseseen

Amanita phalloides

Roheline kärbseseen võib segamini minna rohelise kübaraga pilvikutega, näiteks kasepilvikuga. Tähelepanu tuleb pöörata seenejalale. Rohelise kärbseseene jalal on rõngas ja jala alusel kotjas tupp. Rõngas võib olla rebenenud või puududa. Pilvikute jalal rõngast ega tuppe ei ole.

Panter-kärbseseen

Amanita pantherina

Panter-kärbseseene kübar on pruun, rihvelja servaga ja kaetud valgete ebemetega. Jalal asuv rõngas on ülaküljel sile. Seeneliha on täiesti valge ka kübaranaha all. Panter-kärbseseen on väga mürgine, võib olla eluohtlik.

Punane kärbseseen

Amanita muscaria

Kõigile tuntud punase kärbseseene kübar võib mõnikord olla pleekinud üleni või laiguti oranžikaks või kollakaks, ka võivad kübaralt puududa valged ebemed. Punane kärbseseen on nõrgalt mürgine.

Et olla kursis meie tegemistega, liitu uudiskirjaga!