Meie heinikute seas on suhteliselt palju mürgiseid ja mittesöödavaid liike, aga ka väga hinnatud söögiseeni.

Mao- ja soolenähtudega mürgistust võivad põhjustada rihvelheinik, pruunikas heinik, sallheinik, säärheinik, kahkjas heinik, boudieri heinik, vinav heinik, näsaline heinik, seepheinik, pigiheinik, oliivheinik, valge heinik, hall heinik, väävelheinik, mustuv heinik ja hiirheinik. Kupatamine neid liike ohutuks ei muuda.

Kollakaspruun heinik on värskelt mürgine, kuid erinevalt eelpool loetletud liikidest on neid  mürkaineid võimalik keetmisega kõrvaldada.

Sellest pikast nimekirjast on enimtuntud pruunikas ja kollakaspruun heinik, mis aeg-ajalt ka turulaudadele kipuvad eksima, lisaks ka sügisel suurte kogumikena kasvav ja putukamürgi järgi haisev valge heinik.

Ettevaatlik peab olema kõrgelt hinnatud triibulise heiniku korjamisel – on olemas võimalus, et ta läheb segi mürgise hiirheinikuga. Triibulisel heinikul on eoslehekestel ja jala keskosas rohekaskollane helk, hiirheinikul see puudub. Triibuline heinik on söödav värskelt, st kupatamata.

Mao- ja soolenähtudega mürgistusi põhjustavad ka ebaheinikud, kuid kupatatult on nad ohutud.