Korduma kippuvad küsimused

Millal uus Loodusmaja valmib?

Hoone valmib 2026. aastal ning Eesti Loodusmuuseum avab oma uue püsiekspositsiooni külalistele 2027. aasta alguses.

Kui suur see maja tuleb?

Kavandatava püsiekspositsiooni pindala on umbes 1500 ruutmeetrit. Maja enda, kuhu lisaks Eesti Loodusmuuseumile kolivad ka mitmed teised asutused, suletud netopind on planeeritud 24 660 m2. 

Millest hakkab rääkima muuseumi uus püsiekspositsioon?

Uue püsinäituse teemaks on „Kooselu kunst“. Idee kasvas välja soovist rääkida looduse teema sees ka inimesest kui osakesest loodusest. Sellest, kelle kõigiga koos me siin planeedil elame? Millised suhted meil omavahel on? Keda, mida ja kuidas on meil vaja, et ühiselt veel kaua aega siin koos elada? Hetkel juba väga kriitiliseks saanud keskkonnaseisund ja võime meid kõiki kanda ning mõnusat elukohta pakkuda näitab, et koos elamine on suur ja keeruline kunst ning peame seda kunsti uuesti ja ühiselt õppima. 

Kuidas püsiekspositsiooni sisu kokku pannakse?

Püsinäitus on muuseumi üks olulisemaid tööriistu oma sõnumi edastamiseks. See annab näo kogu muuseumile ja vastupidi – muuseum annab näo püsiekspositsioonile.   Oluliste teemade kaardistamiseks ja meie muuseumi jaoks tähendusliku välja sõelumiseks oleme teinud palju eeltööd. Oleme läbi käinud väga palju erinevaid muuseume Euroopas, kohtunud sealsete kolleegidega, teinud põhjaliku ideekorje muuseumitöötajate ja majaväliste ekspertide seas. Oluliseks osaks on olnud ka külastajate kaasamiskohtumised, et mõista nende vajadusi ja ootusi, aga ka teadmiste taset ning suhet loodusega. Töö käigus on tekkinud arusaam, mille poolest peaks Eesti Loodusmuuseum teistest loodusmuuseumidest eristuma, milliseid teemasid käsitlema ning kuidas neid külastajateni viima. Töö sisuga jätkub detailsel tasemel ekspositsiooni projekteerimise etapis.

Miks ehitatakse muuseum puidust?

Puit on paindlik ja mitmekülgne materjal, millest ehitatud majade sisekliimal on meie enesetundele eriline mõju, lisaks on puidust ehitades samuti keskkonnajalajälg kümneid kordi väiksem kui betoonil. Üks kuupmeeter puitu seob ühe tonni süsinikku ja see jääb sinna aastakümneteks. Samal ajal jääb atmosfääri saatmata veel üks tonn CO2 heiteid, mis oleks sinna jõudnud, kui puidu asemel kasutada betooni või terast. Puidu kasutamine betooni ja terase asemel aitab pehmendada kliimamuutusi. Sellise suure puithoone ehitamine aitab arendada ka puitarhitektuuri ning saame olla eeskujuks muule maailmale.

Miks te kolite oma praegusest asukohast Laialt tänavalt uude majja?

Meie kolimine uude hoonesse on tingitud vajadusest rohkema ruumi ja kaasaegsete rajatiste järele, et mahutada meie kasvavaid kollektsioone ja laienevaid haridusprogramme, paremaid võimalusi väärivad pere- ja üksikkülastajad. Kuigi meie praegune asukoht on meid hästi teeninud, on selle võimekus on muutunud üha piiratumaks, ekspositsioon on killustatud erinevatesse tubadesse, paljud teemad on ruumipuuduse tõttu katmata ja piiratud liikuvusega külalistel on Laia tänava maja võimatu külastada. Loodusmuuseum saab kasvada, et pakkuda paremat loodusharidust. Täna on kogud laiali juhuslikes ladudes ning tuleohutuse nõuete tõttu on võimalused külalistele ja lastele piiratud. Uus hoone annab võimaluse muuta külastuskogemust kordi paremaks ning täita paremini meie missiooni edendada loodusharidust ja loodushoidu. Kui praegu saab loodusmuuseumi aastas külastada 50 000 inimest, siis uues hoones saame vastu võtta veerand miljonit külalist aastas.

Mis saab vana muuseumi eksponaatidest  ja kogudest?

Meie praeguse muuseumi ekspositsioon lammutatakse ja sealsed asukad leiavad endale uue koha kas uues püsiekspositsioonis või kaasaegses uues hoidlas – eksponaadile on see võit igal juhul. Praegu on veel viimased võimalused käia sel kujul meie eksponaate vaatamas. Paljud näituseasukad leiavad endale auväärse koha uuel püsinäitusel või koguhoidlates. Oleme võtnud südameasjaks oma kogude terviklikkust ja ligipääsetavust uues hoones suurendada. Ka uue püsiekspositsiooni loomine tähendab seda, et meie kogudest saab tulevikus olema palju suurem osa inimestele ligipääsetav.

Kas uues muuseumis on eksponaate või programme, kus ka vana maja ajalugu meenutatakse? Kui uue muuseumi fookuses on eelkõige Eesti ja maailma jaoks oluliste elurikkuse  ja keskkonnaprobleemide tutvustamine läbi kooselu kunsti kontseptsiooni, siis tunnistame meie vana muuseumi pärandi austamise tähtsust ja lisame uue muuseumi püsinäitusele sellest killukesi. Muuseumi ajalugu on plaanis eksponeerida uues loodusmajas oluliselt rohkem kui praegu seda ruumipuuduse tõttu teha saame.

Mis saab Laia tänava majast, kui olete välja kolinud?

Laia tänaval asuva hoone saatuse määrab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Loodame, et hoone leiab uue otstarbe, mis haakub selle ajaloolise tähtsuse ja arhitektuurse väärtusega. Seni keskendume jätkuvalt sellele, et tagada sujuv üleminek meie uude asukohta ja pakkuda külastajatele põnevaid kogemusi kuni meie lahkumiseni 2026. aasta septembris, pärast seenenä