Tavavahelik

Vahelikumürgistus tekib tavavahelikus leiduvate kehavõõraste antigeenide toimel. Antigeenid võivad põhjustada immuunkehade teket ja raskeid immuunpatoloogilisi muutusi inimkehas. Mõnedel andmetel sisaldab tavavahelik veel ka mürgist muskariini. Inimeste tundlikkus vahelikumürkide suhtes on erinev. Võimalik, et tavavaheliku halb mõju on seoses nn. tsivilisatsioonihaigustega - üldiste immuunsusnihete, toiduallergia jm. Lisaks avaldavad mõju muutused tavavaheliku kasvukohtades. Kõik see kokku võib olla põhjuseks, miks tavavahelik meil varem mürgine ei olnud, nüüd aga küll.

Tavavaheliku mürgistuse korral võivad haigusnähud ilmneda kiiresti - juba mõni tund pärast seente söömist tekivad kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Enamasti aga, ka tavavaheliku korduva kasutamise korral, avalduvad haigusnähud hiljem - mõne päeva, kuu või aasta pärast.

Antigeen-antikeha reaktsiooni korral kleepuvad vere punalibled kokku ja lagunevad. Tekib neerupuudulikkus ja kusiveresus (ureemia), mis võib osutuda surmavaks.

Kasutada võib seda seent värviseenena, kuid sellisenagi ei kuulu ta parimate hulka, erinevalt sugulasest sametvahehelikust.