Mürklid, kogritsad ja kurrelid

Nii mürklid, kogritsad kui ka kurrelid kuuluvad liudseente hulka, nii nagu mitmed teisedki kevadseened. Kõiki neid võib leida aprillist juunini.

Väga head ja ohutud seened on kärjelise kübaraga mürklid. Kuigi nimi võib veidi kõhklusi tekitada, siis mürkseente hulka mürklid ei kuulu. Kõik mürkliliigid on söödavad kupatamata. Eestis on neid teada 4 liiki. Sagedamini leiab mürkleid Lääne-Eestis. Kuhikmürkel on meie metsades ja aedadeski üsna tavaline. Söödav on ka mürkelliudik, mis kasvab Eestis aga harva metsalagendikel, raiesmikel ja puisniitudel.

Mürkleid tuleb kindlasti eristada inimese aju meenutava kübaraga kogritsatest. Liivastes männikutes kasvab mais-juunis Eestis väga sageli kevadkogritsat. Kuigi kogritsadki on söödavad ei tohi neid kohe pannile panna vaid kindlasti enne kupatada. Kupatamine tähendab siinjuures vees keetmist, seda ei tohi mingil juhul asendada näiteks kuumtöötlemisega mikrolaineahjus. Oluline on, et mürkained lahustuksid vees ja keetmisvesi saaks ära valatud. Kupatada tuleb vähemalt 20 minutit. Kupatamata kogritsatest saadud mürgistus võib osutuda surmavaks. Nende söömisel saadav güromitriinimürgistus on pika peiteajaga - kuni 12 tundi. See algab iivelduse ja oksendamisega, tekib kõhu- ja peavalu, kõhulahtisus. Suure vedeliku- ja soolade kao tagajärjeks on minestamine ja krambid. Mõne aja pärast võib areneda raske maksakahjustus ja neerupuudulikkus. Samas, õieti töödeldud kogritsaid peetakse väga maitsvateks. Ka tavaliselt vanadel kändudel ja nende ümbruses kasvavad liudkogritsad, mis välimuselt kogritsatest tunduvalt erinevad, kõlbavad süüa, kuid jällegi ainult kupatatult.

Kurrel erineb nii mürklitest kui kogritsatest selle poolest, et tema kübara allserv ei ole jalaga kokku kasvanud. Jalg on ka tihti väga pikk. Kasvab ta sageli niisketes haava-segametsades. Kurrelit kupatama ei pea, on väga maitsev seen.